Oranžide mütsidega kuused kasvavad käsitöömetsas
(2)Metsandusharidusega Jüri Ketner Tartumaalt rakendab säästva metsandusmajanduse põhimõtted ja taotleb võimalikult suurt puidu juurdekasvu. „Tahan kasvatada oma metsas enamasti väärtuslikku puitu andvaid puuliike ja pakkuda metsas viibimise naudingut nii endale kui juhuslikele külastajatele,“ lisab ta.
Tema poeg Sven Koch on sellel pea 20hektarilisel metsatükil peamine töötegija. Kui isal oli abi vaja ja töömehi ei leidunud, käis ta läbi Luua Metsanduskoolist ja hakkas ise tegema. Ka teised viis last ja nende pere on metsahuvilised ja toimetavad oma metsades.
Osa metsast on Rõngu jõe kaldal, kuhu masinad ei pääse, iga noti kättesaamine on omaette kunst. Probleemiks on ka niiske pinnas. „Kui korralikku talve ei tule, peab ootama,“ nendib metsaomanik.
Looduslikus metsas on tehtud harvendust ja võstast puhastatud häiludesse istutatud. Taimi on nii ühistu kaudu ostetud kui ka looduslikke ümber istutatud. Kõigil kuusekestel on oranžid ladvakaitsed kitsede hävitustöö takistamiseks.
20 aastat tagasi istutatud kuusik tundub liiga tihe, aga see hoiab põdrad eemal. Mis sellest edasi saab, kas püsimets? „Ei tea, aega on,“ loodab peremees, et ehk seni sünnib uusi teadmisi, kuidas taolist metsa majandada.
Sanitaarraied on tehtud päris suures mahus ja peapõhjuseks kuuse-kooreürask. Nende tõrjumiseks on langetatud ka püünispuid, mis õnnestus õigel ajal välja vedada. Plaanis on soetada toetuste abil feromoonpüüniseid.
Kavas on ka puhastada kraave, samuti võtta maha vana lepik. Mujal nad lageraiet teha ei taha ja ei kavatsegi. Kavas on uue metsa rajamine väheväärtuslikule põllumaa osale.
Kokku- ja väljaveoks suuri masinaid nad ei kasuta, lemmik on miniforwarder Bison ja ATVd. Langetamine toimub kõik mootorsaega.
Oluline on koht ka seenemetsana, kus on lubatud rahval käia. „Kõike võib siin teha peale langetamise,“ lubab metsaomanik.
Ketner kuulub Tartu Jahimeeste Metsaseltsi. Ühistust saavad nad peamiselt nõu, toimub palju õppepäevi. Puitu müüvad teiste ettevõtete kaudu ja ka vajalikku tehnikat metsa rendivad mujalt.
Küttepuid endal vaja ei ole, on maaküte ja päikesepaneelid.
Jüri on töötanud looduskaitses ja tunneb juba eemalt ära põllul jahti pidava välja-loorkulli, teab rääkida kotkaste ja käblikute hingeelust ning mainib, et läheduses on ka palju hunte. Tarkusetera: „Hunte peab olema karjas vähemalt kaheksa, siis nad elavad hästi. Kui on vähem, tulevad karja murdma.“
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
