„Taastan oma isakodu, et pensionipõlves oleks perele maakodu koos metsaga,“ ütleb Lääne-Virumaal kümme aastat metsa majandanud Toomas Jervson. Plaan saab teoks ilmselt kiiremini kui võiks arvata, sest politseinikuna saab ta varem pensionile ning kavatsebki siis pühenduda metsamajandamisele.
Põlistalu on päritud isalt, sinna juurde on ostetud lähikonnast metsakinnistuid lisaks ca 30 hektari ulatuses. Enamasti on tegemist metsa kasvanud põllumaadega. Metsade koosseis on väga ebaühtlane ja seetõttu on hooldamisele lähenetud loominguliselt. Metsakava on küll tehtud, kuid ajapikku areneb loodus oma teed ja siis ei saa kavast alati kramplikult kinni pidada.
Ka männikud on looduslikult tekkinud. Neid on ta jõudmööda harvendada lasknud. „Pärast tuldi kontrollima ja öeldi, et liiga vähe on raiutud,“ rääkis Toomas. „Aga ma ei raatsinud jämedaid mände välja võtta, las kasvavad veel veidi ja saab juba mingit vajalikku materjali.“
Küpse kuuseenamusega metsaga on kehvad lood, oma laastamistööd teevad üraskid. Osa sellest läks juba lageraiesse, teisest osast, kus rohkem ka mändi ja kaske sees, loodab omanik veel sanitaarraiega midagi päästa. Komisjoni liikmed soovitavadki sealt vaid kuusk välja raiuda, siis on küll oht, et hõre mets muutub tormihellaks. Kuid lootus on, et mänd ja kask jäävad siiski püsti.
Kaks aastat tagasi istutatud kuusk kuivas ära, järgmisel aastal juhtus peale täiendamist sama lugu. Põua vastu ei saa. Nüüd ongi omanik kahevahel, mida edasi teha. Komisjoni kuulunud möödunud aasta parim metsaomanik Andrus Nii soovitab proovida hoopis lehisega. „Aga esialgu paarisaja taime kaupa.“
Toomas on praeguseks aru saanud, et tõepoolest ei ole majandamiskavas igale poole soovitatud kuusk kliima soojenemise tingimustes kõige mõistlikum valik. Kus võimalik, jätab ta hooldusel alles ka pihlakaid, vahtraid, tammi. Ise tuleb ka päris palju mändi ja kaske. Kujunemas on toredad segametsad.
Mingis kohas jäädi harvendusega hiljaks, puud olid veninud pikaks ja peeneks ning muutunud seetõttu tormihellaks. Metsas palju põtru, kes käivad puid hävitamas.
Sel aastal tehtud lageraie haavikus ootab otsust. Komisjon soovitab oodata – kui tuleb looduslikku kaske, siis see välja puhastada, kui aga mitte, siis lasta vohaval haavavõsul kasvada. Valgustada haavikut pole mõtet, sest nii tehakse vaid põtradele söögilaud mugavamaks. Hiljem tekib seal ise looduslik väljalangemine ja vanematele puudele pole põder enam nii ohtlik.
3-aastast kuusekultuuri on juba kolm korda hooldatud. Ka praegu on kerge võsa peale kasvanud, aga põua tingimustes on selle pakutav vari kuusetaimedele isegi hea. Võsatöid teeb enamasti ise, ühe suure ja eriti keerulise langi tellis ühistu kaudu professionaalilt.
Istutamine toimub pere ja sõprade ringis talgude korras. Istutatud on nii avajuurseid taimi labidaga kui potitaimi toruga. Osa väikesi puukesi on ka liinialustest üles kaevatud ja parema paiga leidnud näiteks vanal heinamaal, mis praegu polegi metsamaana kirjas. Komisjon soovitab siinkohal mõelda vabatahtliku süsinikuturu võimalustele. Sellist maad, kuhu võiks puid istutada ja selle nii süsinikku siduma panna on siin veelgi.
Liinialust on käinud elektrimehed puhastamas ja võsa maha jätnud. Komisjon teab rääkida, et neilt saab tegelikult ju maaomanikule kuuluva materjali kokkukorjamist nõuda, et see rahaks vahetada.
Vana talukoht on teiselt pool teed, nüüd on maja kerkimas uues kohas, kus on olemas elektriühendus ja kaev. Saunamaja on juba valmis ehitatud, väljas on oma metsa haavast voodrilaud, sees saarepuu. Lauad töötles mees ise relaka ja liivapaberiga.
Toomas Jervson kuulub Viru-Lemmu Metsaseltsi ja sealtkaudu on tema mets ka PEFC sertifikaadi hoidja.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
