Otepää kõrgustiku küngaste ja orgude vahel sirguvad kuusenoorendikud, vahel veidi leppa, kaske, haaba ja erksaid põdrakanepitutte. Kui Saarte pere aastal 1992 selle metsa oma kätte sai, oli tegu väga halvas seisukorras vana kuusikuga, kus enamik puid oli juba pikali maas ja iga torm lükkas neile lisa.
Otsast hakati tegema raieid ja igale langile istutati kohe uued puud asemele. Praeguseks on kogu kaheksa hektarit metsa uuendatud ja kasvab mühinal.
25 aastat tagasi istutatud kuusik on kõige suurem, ülejäänud tulevad tasapisi järele. Täpset arvet pole peetud, palju siin taimi maha on pandud, aga omanikud pakuvad, et mitukümmend tuhat.
Kuuse kõrval on istutatud ka veidi musta leppa niiskematesse kohtadesse. Osa sattus küll kitsede lemmikpaika ja pandi peaagu täielikult nahka.
Hall lepp, mis on praegu kuuskedest kõrgem, on laasitud, et oksad kuuski ei piitsutaks.
Absoluutselt iga sügis tuleb piirkonna lopsaka taimestikku tõttu kultuure hooldada, et noor mets sirguma saada. Eelpoolmainitud põdrakanep ja uhked sõnajalad on maalilised küll, aga nende all känguksid istutatud taimed ära. Mets on täis seeni ja marju, ka vaarikat, paraku on ka viimane nende seas, mida tuleb uue metsapõlve heaks hoolikalt maha niita.
Kahjuks teeb metsa soises osas palju pahandust kobras, kes ilmus sinna ca 10 aastat tagasi. Suur tükk kaasikut on tema upustustöö tõttu kuivanud. Tammid on aga kaugemal ja nende valmimisele on raske jälile saada enne, kui kahju tehtud. Õnneks toimib „naabrivalve“ – kui keegi uut tammi märkab, annab sellest puudutatud maaomanikule teada.
Põdrakahjustusi on aga mõnel pool üllatavalt vähe. Isegi haab on terve. Kuusik on parasajagu nii tihe, et põdral on sinna piisavalt ebamugav sisse ronida.
Nagu igal pool, on sel aatal lepapoi tegevuse tõttu lehed pruunid. Naabri mäe otsast paistab suurematsorti üraskikolle, aga nii noori puid putukas veel ei kahjusta.
Metsa omanik on Riho Saar, peamiselt toimetab seal poeg Risto, kes on ka põllumees. Ka kolmas generatsioon paistab metsas end koduselt tundvat.
Nad kuuluvad Valgamaa metsaühistusse, kust saavad vajadusel nõu ja abi.
Põllumaa ja metsa vahel oleval künkal on miljonivaatega küngas, kus peetakse pere ja sõprade seltsis jaanitulesid.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
