Sageli arvatakse, et suur metsaomanik sihib vaid kasumit ega hooli loodusest. Metsagrupp OÜ kohta seda öelda ei saa, sest puiduvarumise kõrval kaitstakse põlispuid, peetakse linnurahu ja tehakse koostööd teadlastega. Kinnistuid on Metsagrupil üle Eesti, portfellis on 8780 hektarit ja see kasvab pidevalt. Domineerivad keskealised metsad, puuliikidest kask.
Hindamiskomisjonile tutvustas valdusi Pärnumaal metsaülem Andro Lemmik; kes on lõpetanud Luua Metsanduskooli. Metsaülema töö kõrval tegeleb ta ka raiespordiga. Ametis on ta seal juba 12 aastat, kokku on ettevõttes töötajaid 20 ringis.
Peamine eesmärk on puidu kasvatamine. Metsas on tehtud kõiki metsamajanduslikke töid – metsa uuendsmist metsas ja põllul, hooldusraied erinevate vanusega metsades, uuendusraied, maaparandust ja juurdepääsuteede rajamist.
Kõik lehtpuumetsad jäetakse looduslikule uuendusele ja kujundatakse kooslus hooldusraietega. Kuusk istutatakse, viimasel ajal on eelistatud potitaimed. Mänd suures osas külvatakse mineraliseeritud maale. On proovitud ka kuuse külvi, aga selle kasvamineku protsent on kesine. Kultuure ei täiendata, kui midagi ebaõnnestub ja ellu jääb liiga vähe taimi, siis lastakse loodusel lisa külvata. Eelistatakse kahjustustekindlamaid segametsi monokultuuridele.
Valgustusraieid tehakse lehtpuumetsades üks kord vanuses 10-15 aastat. Okaspuuenamusega metsas raiutakse esimese valgustusega kogu lehtpuu välja, teise ringiga jäetakse vahepeal tekkinud kiiremakasvulised lehtpuud sobivates kohtades alles.
Üraskikahjustustega metsades on tehtud sanitaarraieid, püünispuid ega feromoonpüüniseid ei kasutata, selleks ei jagu suhteliselt väikeses ettevõttes aega. Muresid on ka hireve, põdra ja kopraga.
Võsatööd ostetakse alltöövõtjatelt sisse. Andro alustas karjääri samuti võsamehena, ka Metsagrupis proovis algul teha väiksemaid ja keerulisemaid tükke, aga nüüd selleks aega ei jää. Küll aga on tal metsakorraldaja paberid ning ta teeb ise umbes 500 ha aastas ka metsamajandamiskavad.
Raietöödeks on ettevõttel kaks komplekti masinaid, kolmas on soetamisel. Nii jääb üks harvester ja forwarde uuendsuraieid tegema ja kaks harvendusteks. Teede ja kraavide korrastamiseks on olemas ka ekskavaator. On ka üks metsaveoauto, puuduv tellitakse vajaduselt juurde.
Metsagrupp kuulub ühistusse Ühinenud metsaomanikud ning metsadel on FSC säästva majandamise sertifikaat. Materjali müüakse üldiselt Puidumüügikeskuse kaudu, vineeripakku logistiliselt soodsaimatele tootjatele.
Metsades on mitmeid vääriselupaiku, sihtkaitsevööndeid ja piiranguvööndeid. VEPide hoidmiseks on sõlmitud riigiga lepingud. Metsagrupp on ka ise välja pakkunud kohti, mida võiks hoida.
Erinevatel põhjustel kaitstavad alad laienevad pidevalt, preaegu on ca 10% majandamispiirangutega. „Võitlema me ei hakka, kaitsta on vaja, aga kui seda suruvad peale asjatundmatud linnainimesed, siis see teeb meele mõruks.“
Linnurahu peetakse ettevõttes vabatahtlikult. Lisaks sellele kaitstakse koostöös Loodushoiu Fondiga põlispuid – raiumata jäetakse kõik üle 70 cm läbimõõduga puud ning kõvalehtpuud peale saare. Tähelepanuväärsed objektid on veel Pärnumaa kõrgeim punkt Rehemaa mägi Leipste külas, Pent Nurmekundi mälestuskivi Lodja külas, põõsaskask Lähkma külas.
Mittemtesamaad on metsastatud ca 50 hektari ulatuses ja osaletakse Ecobase kaudu ka vabatahtlikul süsinikuturul.
Mittepuiduliste väärtuste kasutamisega ei tegeleta, kuid metsad on kõigile avatud ja huvilistel on vaba juurdepääs saaduseid korjata.
Koostöös Sunlyga on rajatud tuulepark, kavas on ka päikesepark.
Maaülikooli metsateadlastega on samuti koostöö olemas, neile pakutakse proovitükke, kus vajalikke mõõtmisi teha.
Püüame olla head metsamajandajad. Parim metsamajandamisviis on uuendusraie ja sellega koos uue metsapõlve rajamine. „Püsimetsandust võib mõnes kohas teha, aga suurtes metsamassiivides ma seda ei poolda,“ sõnas Andro.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
