Tiina Ruuli metsandik Pärnumaal koosneb nii tema enda kui abikaasa esivanemate talukohtadest, ümbruskonnas on maid ka juurde ostetud. Kuna mõlemad töötasid varem riigimetsas ja on metsandusharidusega, siis on see loogiline erialase tegevuse jätk.
Pärast abikaasa surma 6 aastat tagasi päris suurte metsade majandamist üle võttes püüdis Tiina esialgu kõvasti istutada, aga pärast seda, kui mitu kultuuri järjest erinevatel põhjustel ära kuivasid, otsustas kasutada ära kohapealseid soodsaid tingimusi loodusliku uuenduse tekkeks, valmistades vaid maapinda ette. Tõepoolest, seal niiskel ja viljakal maal seda muret ei ole, et mets ise kasvama ei hakkas. Küll aga on sobiva koosluse loomiseks vaja kõvasti hooldustöid teha. Näiteks sel aastal on plaanis valgustusraie 15 hektaril. Palju on ka metsa, mis vajab juba harvendusraiet, sellega kujundatakse puistu koosseisu.
Eesmärk on hoida metsad korras ja parandada nende liigilist koosseisu. Valdavalt on tegemist segametsadega, kus ilma hooldamiseta oleks puistu koosseisus enamuspuuliik kas hall lepp või haab. Ta ei soovi kasvatada monokultuure, nn puupõlde, vaid elujõulisi looduslikke segakultuure, kus hooldusraietega järk-järgult kujundada vastava kasvukohatüübile kõige elujõulisem ning majanduslikult väärtuslikum liigiline koosseis.
„Metsloom looduslikku uuendust ei söö, see maitseb pigem nagu muneja kana, mitte nagu rammus broiler,“ teab Tiina rääkida. Looduslik uuendus on elujõulisem ja vajab vähem vaeva.
Kodutalu ümbruses on kujunenud midagi püsimetsalaadset – varasemalt on seal tehtud nn talunikuraie – välja võetud paremad puud ja ülejäänu jäetud võsastuma. Praeguseks on metsaomanik need alad korrastanud, elujõulise uuenduse välja puhastanud ja sinna-tänna ka võõrpuuliike, näiteks nulgusid istutanud. Mõned kõvalehtpuud on ka koosseisus, aga ekstra ta neid ei kasvata, kuna ei näe neile lähiajal turgu.
Üsna palju on metsastatud mittemetsamaid, see ongi ainus olukord, kui Tiina istutab. Seda nii kohe metsamajandamise alguses kui ka praegu. Komisjon soovitab tal kaaluda ühinemist mõne vabatahtliku süsinikuturu projektiga, kust metsaomanik selle eest süsinikusidumise tasu saaks.
Kui puidu hind on all, keskendutakse võsahakkimisele – sellest siin puudust ei ole. Raieid tehakse siis, kui hinnad on soodsad, tegelikult on raieküpset metsa rohkem, kui teha jõutakse. „Kui on vaja lageraiet teha, käin metsa läbi ja palun igalt puult andkes. Aga mingi puukallistaja ma ei ole, saan aru, et metsa on vaja majandada.“
Materjal turustatakse Puidumüügikeskuse kaudu. Ühinenud metsaomanike ühistusse kuulumine võimaldab lisaks sellele ka toetusi taotleda, aga kõik vajalikud tööd tellib ja tegijad leiab metsaomanik iseseisvalt. „Kõik teen ise, igal puul hoian silma peal! Kõigi kinnistute kõik eraldised on läbi käidud.“
Tehtud on kõiki vajalikke metsatöid, mis aitavad kaasa tervema ning väärtuslikuma puistu tekkimisele: erinevad raied, metsauuenduse istutamine, maapinna ettevalmistamine, liigniiskuse ärajuhtimine (kraavide süvendamine).
Kuuse-kooreüraskiga siin probleemi pole, sest kuuske on suhteliselt vähe. „Ma kuusesse eriti ei usu, oleme selle areaali lõunapiiril nagunii,“ arvab Tiina.
Mõned kinnistud asuvad Nigula looduskaitseala piiranguvööndis, on veekaitsetsooni alasid, väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd, hoiuala.
„Minu jaoks on oluline raierahust kinnipidamine;“ ütleb Tiina.
Toodetakse lõhutud küttepuid (pliidi- ja ahjupuud), neid tuleb 4 rekatäit aastas ja ainult mustast lepast. Tiina tegeleb ka loodusretkedega. Olemas on kultuurmustikakasvatus ja auhinnatud iluaed, mida käiakse lausa ekskursioonide kaupa vaatamas.
30 kinnistuks jagunevate metsade kaasomanikud on pere neli last, kuid metsade majandamisega tegeleb Tiina ning ühine firma OÜ Mardi Metsatalu. Kui abikaasa elus oli, siis omas ettevõte ka tehnikat ja töötajaid, praegu ostetakse vajalikud tööd sisse. Firmal endal on suuremast tehnikast vaid üks väljaveotraktor ja halumasin. Küll aga istutatakse jõudumööd koos perega, sõpradega ja näiteks ka Lyons klubiga.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
