Künnapuud peetakse haruldaseks, aga Malle ja Hugo Tomsoni metsas Pärnumaal moodustub sellest samasugune võsa, nagu tavaliselt sarapuust. Neil on 18 hektarit metsa kasvanud vanu põllumaid, kus toimetatakse metsa heaperemeheliku kasutamise tähe all.
Raietöid tehakse parasjagu nii palju kui vaja ja ise teha jõuab. „Metsas tegutsemine hoiab füüsise ja vaimu erksad,“ on Hugo veendunud. Paaril tükil kuusik just äsja maha võetud, kuna see kannatas nii üraski kui juurepessu all. Mõni selline kuusik on veel, mida ootab ilmselt sama saatus, aga üldiselt majandavad Tomsonid siin pigem püsimetsa põhimõtetel, koristades tormimurdu, tehes väikeste häilude kaupa hooldusraieid, laasides (okaspuid talvel, et haigusi ei tuleks), korjates kokku hagu.
Suuremad raied tehti ühistu Ühinenud Metsaomanikud abiga, aga tavaliselt teeb Hugo niipalju kui jaksab ise ja korraldab ka suuremaid töid toetudes oma metsamehekogemustele. Hugo on lõpetanud Tihemetsa tehnikumi metsatööstuse eriala aastal 1961.
Raielangid kavatseb ta jätta looduslikult uuenema, isegi maapinna ettevalmistust pole siin mõtet teha, kuna lank on risust piinlikult puhtaks tehtud ja allesjäänud kivikülvile ei olekski võimalik vagusid ajada. Looduslikule uuendusele peab muidugi kaasa aitama eelkõige noort metsa hooldades.
Võsa niidab Hugo rangelt augustis ja kaduneljapäeviti kuu pehmel ajal, siis ei tule võsusid. Hindamiskomisjon selgitab, et rahvatarkusel on tõepõhi all, sest kui varem võsa hävitada, siis on vegetatsioon ja seega ka võsude kasv aktiivne, kui aga niitmine hiljemaks jätta, siis koondub puu jõud juba juurtesse ning seda võimsamad võsud tulevad järgmisel kevadel.
Tehakse ka sanitaarraiet, peamiselt üraskikahjustuste ja lumevaalutuste koristamiseks.
Metsloomade tõrjeks ja ühtlasi nende meeleheaks langetab ta enne talve kriitiliste kohtade lähedusse suuri haabu. Siis jagub nii jänestel, kitsedel kui põtradel koorenärimist tükiks ajaks ja noorendikud jäetakse rahule. Samal põhjusel jätab ta sinna-tänna pajusid.
Kõvasti on tegeletud maaparandusega, metsas on tihedalt kraave ja rajatud on 16 truupi. Korras on hoitud vanad metsakraavid ja rajatud koos RMK-ga uus.
Ka teid on metsas nii palju, et igale poole pääseb traktoriga ja ka jalutada on ilus ning mõnus. Teed on siledad, vajadusel lohud kividega (ja neid siin jagub) täidetud ning kenasti niidetud. Metsas liikumine on tänu kitsastele kokkuveoteedele mugav ja igale metsaosale on ligipääs.
Marju ja seeni korjab pere oma tarbeks, samuti ravimtaimi. Jahindusega ei ole tegelenud.
„Metsas toimetamine annab palju tegutsemisrõõmu,“ räägib Hugo. „Tegevused on jagatud jõukohaselt kogu aastale.“
Tehniliseks abimeheks on Hugole väike veneaegne traktor ja professionaaled mootorsaed. Aga näiteks peenema võsa mahavõtmiseks ei pelga ta kätte võtta ka tavalist käsisaagi.
Puude järkamine ja lõhkumine on võimalik kõrvalhoones. Nii saab metsast toodud puidu kõik ära kasutada.
Kinnistule on paigutatud 12 pesakasti lindudele, mis on kõik igal aastal asustatud, peamised elanikud on kärbsenäpid ja tihased.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
