Soome arst ja jahimees Matti Ilmari Kauko ostis 24 aastat tagasi Lääneranna vallas Pärnumaal koha jahisõbra soovitusel suvekoduks, kus saab jahikoeri pidada. Algne plaan ka turismitalu pidada jäi kiratsema ja praeguseks majandab ta hoopis 60 hektarit metsa.
Maa on siin kehv. Mõnes kohas on väga märg, niisketel aladel, kus on seisev vesi, kasvavad lepp ja toomingas. Oli ka saart, kuid see on suuresti saaresurma tõttu hävinud. Teistes metsatükkides on jälleliiga kuiv, istutatud taimed on ära kuivanud ja seetõttu on mitmetes kohtades tulnud kultuure korduvalt täiendada.
Tema eesmärk on teha nii metsamaa ja söötis muu maa heaks metsaks. Metsa- ja põllumehe pojana on tal esmased teadmised olemas. Metsa on uuendatud pea 50 hektareil - see täehndab ülesharimiste, kraavikaevamist, mineraliseerimist, istutamiste ja hirmus palju võsatööd. Ise on ta teinud eriti just võsasaetööd ja istutamist, palju ka motorsaetööd,varemi isegi labidaga kraave kaevanud.
Matti leidis majast 1939. aasta kuivenduse plaanid, mida asus ellu viima. Kraavitada oli siin vaja kõvasti, aga naabrid ei tulnud esialgu sellega kaasa. Üks naabritest oli riik, kellelt sai parajasti maa oksjonilt ära osta ning vajalikud kraavid sisse ajada.
Varem kasvatas ise väikestes kasvuhoonetes taimi, sest kvaliteetset kultiveerimismaterjali ei olnud saada. Praegu tellib istikuid ühistu kaudu, kuid seekord toodi liiga väikesed kaseseemikud ja ta kasvatab neid kasvuhoones edasi. Kokku on Matti istutanud 40000 taime.
Talvel kulus palju aega lumekahjudega võitlemisele, toestades viltu vajunud noori puid Y-kujuliste harkidega püsti.
Männi esimesed istutused sõid männivaksikud ära, järgmised on paremini õnnestunud. Praeguste kuusekultuuride asemel olid märjad lepikud või kuivad kadakaväljad, mõnel kaselapil lokkas varem pilliroog.
Masinapark on 40-50 a vana – ader heinamaade kündmiseks, et neid metsastada, kändude juurimise ja maapinna mätastamise rakis, tõstuk, millega puitmaterjali tõsta. Need käivad kõik sama väikese traktori külge. Muidugi suur valik kvaliteetseid saage, võsalõikajaid ja muud väiketehnikat, isegi kivipuur, millega saab tõrksasse pinnasesse istutamiseks vajadusel auke puurida.
Matti kuulub Läänemaa Metsaühistusse. Kord eelistas ta hooldusraieteks erafirmat ühistule, kuna see pakkus oluliselt paremat hinda. Hiljem tuli seda kahetseda, sest tehtud töö oli halb, metsaomanik sai kaela keskkonnarikkumise, käis isegi kohut, aga pidi ikka trahvi maksma.
Metsast 1,8 hektarit kuuluub Puhtu-Laelatu looduskaitseala alla ja 4,5 hektarit on Natura ala.
„Uudistamiseks proovin järele jätta palju ilusaid detaile, nagu kadakat ja tamme, lisaks kaset kuuskete vahel,“ räägib Matti. Ta jätab raiete ja hoolduste käigus alles igast liigist ilusaid puid. Teede äärde on istutatud kase- ja tammealleed, sest turistidele ei meeldi vaadata majandusmetsa.
Majaehitusel on kohaliku materjali kõrval kasutatud Soomest toodud ainulaadseid ja väga dekoratiivseid kelomände. Pärandkultuurist on Matti alles hoidnud on vanu tööriistu, kiviree ning sellega kokku veetud kiviaunad ja -aiad.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
