Esialgu oli Janar Jaaniste metsasiil läbipääsmatu rägastik, polnud näha 10 meetri kauguselegi ja liikuda seal oli võimatu. Peamiselt kasvasid seal vanad kuused, millest suur osa oli vanadussurma surnud ja mis veel elus, selle võttis ürask. Praeguseks on samasse koha nagu imeväel kerkinud muljetavaldav hiis võimsate tammede ja suurte kividega.
Janar päris talu Raplamaal vanavanematelt ning ostis hiljem sinna juurde sama talu endised metsamaad. Umbes 20 hektari suurust metsa on muidu elektrikuna töötav metsaomanik majandanud nüüdseks 6 aastat. Teadmiste täiendamiseks astus ta ka Luua Metsanduskooli õppima.
Janar astus Vardi Metsaühistusse ja koos sealse konsulendi Taavi Ehrpaisiga tehti plaan, kuidas saada mets korda ja kasvama. Kõigepealt võttis giljotiin suurema võsa maha ja ajas teed sisse. Seejärel telliti ühistu kaudu raietööd, kuid lagedaks ei võetud kogu kinnistut, kuigi seisukord ja vanus oleks seda lubanud. Alles jäid mõned nooremate puudega tukakesed ning oluliselt rohkem säilikpuid, kui nõutud. Ühel eraldisele, kus on alles palju suuri mände nii, et lank meenutab pigem aegjärkse- kui lageraieala, tehti maapinna ettevalmistus ja jäädi ootama, et tärkaksid kask ja mänd. Esialgu tärkas hoopis sarapuu. Janar lubab seda sealt niipalju tõrjuda, et eesmärkupuuliigid kasvama mahuks.
Teistele eraldistele istutati kuuske. Osa taimi on ka ära kuivanud, kuid Janrit see ei heiduta, ta eelistabki segametsa ning ootab põnevusega, mida loodus sinna ise külvab. Juba on näha arvukalt väikesi tammesid, laiguti haavavõsu, kaske, mändi. Hooldada tuleb aga ka neid, kui ilusat metsa tahta.
Janari eesmärk on olla oma metsale hea peremees, säilitades elurikkust läbi põlispuude. „Olen säilitanud vanu tammesid oluliselt rohkem, kui säilikpuudeks nõutud,“ lisab ta. Nii et hiiepuud ei kasvanud sinna siiski paari aastaga, vaid enne polnud neid tihedast võpsikust lihtsalt näha. Lisaks sellele tuli kirssidena tordil välja mitmeid pilkupüüdvaid rändrahne.
Ühes teeraja äärses männis on musträhnil kolmekorruseline kodu. Võsatöid tehes on Janar kohanud ka kitsi ja mäkra. Sõralised üldiselt on metsaomanikule pigem murekohaks, esialgu ei ole ta mingeid tõrjevahendeid rakendanud ja vaatab, kas piisab lepingust jahiseltsiga, et kõiki noori puid ärasöömisest päästa.
Vajalikud väiksemad tööd nagu kultuuride hooldamise ja istutuse teeb Janar peamiselt ise, abiks on ka pere ja sõbrad. Praegu elab ta veel pealinnas, kuid mõttes mõlgub ka talu taastamine. Siis saaks metsas veelgi rohkem aega veeta – sellest ei paista metsaomanik tüdivat.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
