Selles Hiiumaa mustikametsas saab tõepoolest püsimetsandust arendada. Eriti kui endal on just parasjagu nii vähe materjali vaja, et ehitada palkmaju ning teha restaureerimistöid. Just sellega Rein Jürimäe Hiiumaal ongi 24 aastat tegelenud.
Endiste omanike poolt tagasi nõutamata veidi üle 32-hektariline maatükk on riigilt hüpoteegiga kodu lähedale ostetud. Põhimõte on raiuda metsamajandamise kavas toodud juurdekasvu piires. Kui mõni aasta läheb üle, siis teisel aastal vähem. „Tekib kohe hasart seda paika loksutada, et tood metsast nii palju, kui vaja, aga mets on alles,“ ütleb Luua Metsanduskooli haridusega metsaomanik.
Kava lubaks suurema osa sellest küpsest metsast maha raiuda, aga seda ta ei tee. Mustika kasvukohtadest raiub ta häiludena välja ühelt poolt need puud, mis on kahjustatud, alla jäänud või segavad teiste kasvamist, teiselt poolt ka need, mida tal materjaliks vaja on. Seda teeb ta ise mootorsae ja väikese kokkuveotraktoriga, suuremateks väljavedudeks kutsub abilise forwarderiga.
Paberipuu ja muu tekkinud materjali, mida ta ise ei vaja, müüb maha nagu tavaliselt.
Peamine väljaraiutab puu on kuusk, mis teadagi on hädas mitmesuguste kahjustustega. Kõdusoo kasvukohtades on tehtud ka lageraieid, siis on kasutatud ka harvesteri, kuid viimati juhtus see 5 aastat tagasi ja rohkem plaanis praegu ei ole. Ta nätab teist kõdusoo eraldist, kus puud suuremaks enam ei kasva ja on kõverikud ning ütleb, et seal pole üldse mõtet midagi majandada ja selliseks see mets jääbki.
Tekkinud häilude uuendamiseks on mitmeid viise. Tore, kui sinna ise noored puud kasvama hakkab. Rein on ajaga õppinud, et selleks peab olema piisavalt suur häil ning lõuna poole, päikesele avatud. Siin-seal veab ta omatehtud adraga maapinna ettevalmistuse vagusid – mitte sirgetes ridades, vaid tükati ja sinka-vonka. Sinna langenud seemned hakavad paremini idanema, kui samblale pudenenud. Vahel korjab ta ka ise männikäbisid, lüdib neist seemned välja ja külvab vagudesse.
Vanade mändide kõrval kaunistavad metsa ka uhked lehtpuud – põlispuu mõõtu kased ja mõni kena pärn. Ka alusmetsa hoiab ta võimalikult palju alles. Väikesed tammekesed on tokkidega tähistatud.
Kõvalehtpuudele pole nagunii praegu turgu, samuti ei võta enamus saeveskeid vastu väga jämedaks kasvanud mände. Reinu see ei sega. „Keeldun nõustumast, et turg peaks dikteerima, mis puid metsas kasvatada,“ leiab ta.
Ühe koha peal oli varem riigimetsa mahajäetud taimla. Seal kasvanud taimed olid piiri peal nii suured, et kohe laiali istutada. Seda ta ka tegi ning sealt pärineb tihe monokultuurne 25-aastane kuusik. Praegu ta sellist ei rajaks, samas on sealt harvenduste käigus juba kõvasti materjali välja võtnud. Komisjon uurib, miks puud vaiku jooksevad – see võib viidata mõnele kahjustusele või ka lihtsalt stressile. Täpselt jälile põhjusele ei saadagi, aga on selge, et siin tunnevad puud end halvemini kui looduslikult arenenud segametsas.
Metsloomad pole palju pahandust teinud, kuigi möödunud talvel elas ühes metsatukas põder ja sõi ära kogu sealse uuenduse. Nüüd kasutab ta ulukitõrjeks Tricot, igal aastal kulub seda ca 20 liitrit.
Raiejäätmetest suurema jao jätab metsa, kuid korjab kokku kohtadest, kuhu ootab uuendust. Samuti teedelt, et lapselapsed ikka metsa jalutama tuleks ja niiviisi metsaga sõbraks saaks.
Mustikale ja seenele võivad inimesed Reinu metsa tulla, aga autoga sisse sõita mitte, selleks on tõkkepuu ees.
Ühes metsanukas on ehitatud tütrele suvila. Küttepuid tehakse ka, sellega tegeleb peamiselt äi. Reinul endal on tagaaias täiesti korralik väikeste palkmajade vabrik. Tema firmamärgiks on kohalik saarte päritolu nurgatapp, mida mujal Eestis ei kasutata ja milline oskus kipub ka selle lähtekohas kaduma.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
