Jäätisevabrik keset Pärnumaa metsa! Terje Mitev: kui väravad lahti, astuge aga julgelt sisse
(12)Parima alternatiivtalu tiitli pälvinud Pärnumaa taluperenaine Terje Mitev valmistab Mahlametsa OÜs suvel jäätiseid ja smuutisid ning talvel mahlu, enamik on toodetud kohalikust toormest.
„Ma kasvatan mahemaasikaid nii palju, kui jaksan ise rohida, aga kõik marjad lähevad kohe jäätiste sisse,“ teatas rõõmsalt Metsniku talu perenaine Terje Mitev. Hakkaja naine on sel suvel avanud Rapla–Pärnu maantee ääres Kaisma külas otse pere tootmishoone kõrval Rosenberry välikohviku. Nii saavad Pärnu randa või Virtsu praamile minejad tee peal väikese jäätise- ja kohvipausi teha. „Kui väravad lahti, on kohvik avatud, ja kui vaja, tulen ka tellimise peale kohale,“ lisas Terje Mitev.
Terje on koos bulgaarlasest abikaasa Rumeniga ääremaale rajanud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) toetuse abil korraliku tootmishoone. Nüüd püüab nelja lapse ema igat moodi oma ettevõtlust elus hoida, sest ääremaal jäätise- ja mahlamüügiga majandamine pole sugugi nii lihtne. Peretütred ongi suvistel jäätisemüükidel laatadel või suveüritustel suureks abiks.
„Paljud mu tuttavad imestavad, et kuidas sa julgesid keset metsa jäätisekohviku avada. Aga siin see kohvik on ja rahvast käib ka,“ rääkis perenaine naerdes.
Rajas taluõue mahla- ja jäätisetehase
Terje Mitev on Kaisma külas Pärnumaal vanavanemate juures veetnud kõik oma lapsepõlvesuved. Lõpuks jõudis ta ka pereeluga Kaisma kanti tagasi.
Mahlatoomist alustati 2016. aastal vanavanemate garaažis. Mitevite õunamahl osutus nii populaarseks, et pere soetas tootmise laiendamiseks PRIA toetusega mahlatootmiseks uuemad seadmed. Ka osteti naabrimehe Metsniku talu krunt, kuhu MESi laenu ja PRIA toetuse abiga kerkis 2020. aastal kaasaegne ning keskkonnasõbralik tootmishoone.
„Toimetame nii, et süsiniku jalajälg oleks võimalikult väike,“ tõi ta esile. Suvel saavad nad kogu energia tööstushoone katusele paigaldatud päikesepaneelidest, soojus tuleb maaküttest ja tootmisjäägid lähevad komposteerimisele, loomasöödaks või toormeks. Näiteks vaarikaseemned jõuavad aga mahlajäägina kosmeetikatööstusesse.
Hoone esimesel korrusel on tootmisruumid. Siin on vanast piimajahutist saanud vann-pastörisaator, toetuste abiga on soetatud mahlatootmise tehnoloogia lintpressist pesur-purustajani, kõrvalruumis aga valmistatakse vastavates vormides käsitööjäätiseid. Teisel korrusel on avar degusteerimis- ja seminariruum, kus võetakse vastu ekskursioone ja korraldatakse huvilistele koolitusi.
Mahlametsa OÜ juhataja nentis, et maal oma ettevõtlust edendada on ääretult raske – mida kaugemal pealinnast, seda keerulisem. Seetõttu tulebki igas suunas tegutseda, alates tootmisest, töötlemisteenustest kuni turismini välja.
Suvel saavad nad kogu energia tööstushoone katusele paigaldatud päikesepaneelidest, soojus tuleb maaküttest ja tootmisjäägid lähevad komposteerimisele, loomasöödaks või toormeks.
„Meie tootmishoone läks maksma umbes pool miljonit eurot, aga niipea, kui see valmis sai, kukkus hoone väärtus viis korda, 100 000 euro peale, sest kinnisvara hindamiseks saab määravaks kaugus Tallinnast,“ kritiseeris Terje Mitev. Ta lisas: „Kui maaettevõtja elab juba 30 kilomeetri kaugusel pealinnast, on väga raske oma projektidele pankadest laenu saada, see pole õige regionaalpoliitika.“
Taluõue on 1,2 hektarile rajatud noor õunaaed, istikud pandi kasvama 3–4 aastat tagasi. Lisaks on pere käes Kaisma vana mõisa õunaaed, samuti on renditud 10 hektarit õunaaeda Raplamaal Valtus. Sealt tuleb peamine õunasaak, mis pressitakse toormahladeks. Iga sügisel korjatakse tonnide viisi õunu, kohalikust toormest pressitakse ja muudetakse segumahladeks aastas umbes 50 000 liitrit mahla. Lisaks pakutakse tootmisteenust ka teistele.
Hiljuti sai renoveeritud ka taluõuel asuv vana talulaut, mida nüüd renditakse välja nii pidudeks kui seminaride korraldamiseks.
Valikus üle paarikümne maitse
Metsniku talu perenaine Terje Mitev on fantaasiaküllaselt välja mõelnud üha uusi hõrgutavaid maitsekooslusi. Nii pakutakse Rosenberry suvekohvikus eri maitsega jäätiseid, smuutisid, kokteile, lisaks ka jäätisetordi lõike metsmustika ja kirsiga, küpsetatakse croissant'e, kuhu sisse on peidetud jäätisepall, või pakutakse kass Arturi koogilõike koos jäätisepallidega.
„Kui rabarber sai valmis, läks see kohe jäätise sisse. Kõik, mida hommikul korjame, on lõunaks jäätise sees,“ tõi esile Terje Mitev, et nende toodetes on alati võimalikult värsked maitsed, ka oma aiast korjatud sõstrad ja vaarikad. Suuremad marjavarud püreestatakse ja säilitatakse sügavkülmas. Sügisel algab aga suurem õunte varumine ja mahlade tootmine.
„Õunapuudele tegi põud liiga, nii et tänavu me oma aiast suurt midagi veel ei saa, õunad korjame renditud aedadest,“ rääkis perenaine. Lisades, et toorme kasvatavad nad ise ja vajadusel ostavad teistelt talunikelt juurde, metsamarju aga käiakse koos perega ise korjamas. Umbes 30% toormest ostetakse sisse.
Kohalikust toormest pressitakse ja muudetakse segumahladeks aastas umbes 50 000 liitrit mahla. Lisaks pakutakse tootmisteenust ka teistele.
Perenaine selgitas, et neile sobivad keskkonnasõbralikult kasvatatud viljad, õunad vanadest taluaedadest, kus puid pole pritsitud ja väetatud. Kõik mahlad valmivad värsketest viljadest ja mahemahladel on ka vastav märk peal.
„Õunad on meil puhtad, tervislikud, ja kõige parema mahla saab siis, kui erinevad õunasordid kokku segada,“ tõi esile Terje Mitev. Lisaks klassikalisele õunamahlale on ettevõtte valikus ka tomati- ja pirnimahlad ning mahlasegud, eksootilisi vilju mahlade tarbeks saadakse pealinna hulgiladudest.
Pea pooled Rosenberry jäätised kannavad samuti mahemärgist, sel suvel sai Mahlametsa OÜ mahemärgise ka koore- ja jogurtijäätistele, kus toormena kasutatakse Mätiku talumeierei mahekoort.
„Nüüd oleme esimesed mahekoorest pulgajäätise tootjad Eestis,“ rõõmustas Mahlametsa perenaine. Lisades, et nende mahedad koorejäätised on rammusad, jogurtiga on dieetjäätised – nende kalorsus on hulga väiksem ja lasevad marjadel paremini särada.
Parima talunikust alternatiivtootja jäätised on suvel müügil Pärnu rannakioskites, Mahlametsa OÜ tooteid saab ka väikestest talupoodidest ja Tallinnas suurematest kaubanduskeskustest. „Meie eesmärk on praegu see, et saaksime hakkama nii pangalaenude kui ettevõtte laiendustega,“ avas Terje Mitev tulevikuperspektiive.
