Vajadus anda esmaabi võib tekkida igal hetkel ja selleks tuleb kogu aeg valmis olla. See tähendab, et töökohal peab kogu töötamise aja vältel olema esmaabi anda oskav töötaja.

Tööandja peab määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu. Igas ettevõttes peab olema esmaabiandmiseks vähemalt üks selleks koolitatud töötaja, kuid enamasti ei ole üks esmaabiandja piisav, et tagada esmaabi igal vajalikul hetkel. Esmaabiandja võib olla puhkusel, haiguslehel, lähetuses või ka näiteks lõunal. Samuti võib esmaabiandja töölt lahkunda ning siis ei oska keegi vajalikul hetkel esmaabi anda. Seega on kindlam määrata vähemalt kaks esmaabiandjat. Kui töötatakse vahetustes või erinevates hoonetes (kuigi ühel territooriumil), siis oleks mõistlik valida kaks esmaabiandjat igasse vahetusse või hoonesse.

Arvesse tasuks võtta ka hoone suurust. Suures ja mitmekorruselises hoones peaks esmaabiandja olema näiteks igas tiivas või korrusel, et vältida vajaduse korral treppidest kiirustamist.

Esmaabiandjad peavad läbima koolituse (16 akadeemilist tundi) ja vajadusel täienduskoolituse (iga kolme aasta tagant 6 akadeemilist tundi). Koolituse korraldab tööandja oma kulul ühe kuu jooksul tema määramisest arvates ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel. Koolitusel osalemise aja eest tuleb esmaabiandjale maksta koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tööpäevatasu. Erandina ei pea esmaabiandjale koolitust korraldama, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist.

Esmaabiandjate nimed ja telefoninumbrid tuleb asetada nähtavale kohale, et ärevas olukorras oleks vajalik info kiirelt leitav. Näiteks asetada info esmaabivahendite juurde, siis on esmaabiandmiseks vajalikud asjad ja info ühes kohas ning ei ole vajadust joosta teadetetahvli juurde.

Esmaabi saamise võimalused tuleb läbi mõelda ka juhul, kui töötaja töötab üksinda. Kui ettevõttes on üks töötaja, siis ei ole mõistlik teda koolitada esmaabiandjaks, sest inimene endale elupäästvat esmaabi anda ei saa. Sellisel juhul tuleb mõelda läbi muud võimalused, näiteks ühiskasutatavates hoonetes on võimalik sõlmida kokkulepe teise tööandjaga esmaabi saamiseks. Kokkuleppe sõlmisel tuleks veenduda, et teisel tööandjal on esmaabiandmiseks koolitatud töötaja olemas.

Õigesti antud esmaabi võib päästa elu ja vältida lisakahjustuste tekkimist! Seega on väga oluline, et ka töökohas oleks esmaabiandmine läbi mõeldud ja korraldatud enne, kui seda vaja peaks minema.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid