Maksutõus ja maakoolide reform suretab maaelu

Viimase seitsme kuu jooksul on pidevalt meediapildis olnud riigipoolsete maksuplaanide korrigeerimine ja arengukava muutmised. Kas riik omal tasandil on võtnud plaaniks täita vaid riigikassat või on maksude tõstmise plaani taga mõni teine põhjus? Hoolimata kõigist põhjustest, kannatavad tulevaste maksutõusude tõttu enim maapiirkonnas elavad kogukonnad ja leibkonnad. Ka maakoolide kärpereform on Eesti äärealadel loonud kaose ja võitlus maaelu püsimise eest on vallandunud ülestõusuga. Maksude tõus ja kohalike teenuste kättesaadavuse kärpimine tõstab maal elavate leibkondade kulutused maksimumini ning selle vastu võitlemiseks on nüüdseks loodud spetsiaalsed meetmed.

Auto soetamisest saab luksus

Automaksu kehtestamisest tuli Riigikogus ja ühiskonnas esmalt juttu 2021. aasta septembris. Sel perioodil oli tegemist vaid ideega tõsta teadlikkust kütusesäästlikkusest ja keskkonnahoidlikest liikumisviisidest. Automaksu kehtestamine on aga poliitikute seas tekitanud vastandlikke arvamusi. Veel 3. augustil selgitas rahandusminister Mart Võrklaev automaksu kehtestamise põhimõtet, kuid president Alar Karis ei mõista selle vajalikkust. Võrklaev tõi välja automaksu tulust saadud raha eesmärgi ja selgitas, kuidas antud maksustamine aitab luua korralikku teede remondifondi, sest maksustamisest saadud tulu läheb riigikassasse 1,7 miljardi eurose tühimiku täitmiseks.

Autode liikluskindlustus ja kaskokindlustus on praegu lisaks liisingule autoomaniku regulaarsed väljaminekud, millega arvestab iga sõiduki soetaja ning omaja. Automaksu kehtestamine aga tekitab ühe kulu juurde, mida kõik autoostjad siiski endale lubada ei saa. Just maapiirkondades elavatel inimestel on aga auto põhiline liikumisvahend, eriti siis, kui kohalik ühistransport ei ole hästi korraldatud ning punktist A punkti B saamiseks tuleb kasutada sõiduautot.

Haridusvõrgustikuteemaline ümarlaud tõi ministrid kogukondadega kohtuma

Viimase 15 aasta jooksul on Eestis suletud pea sada kooli ja kooliastmeid. Kuid sellist võitlust maakoolide püsimiseks, nagu on toimunud 2023. aastal, ei ole varem nähtud. Näiteks 24. märtsil 2023 võttis Lääneranna valla volikogu vastu otsuse sulgeda kaks kohalikku kooli – Metsküla ja Lõpe kool. Lisaks sellele vähendatakse 2023. aasta sügisest ka Virtsu kool neljaklassiliseks ning 2024. aasta sügisest Koonga ja Varbla põhikooli kooliastmeid. Selleks, et tagada kodulähedase kooli olemasolu oma lastele, andsid lapsevanemad juristide abiga vallavalitsuse kohtusse ning tulised vaidlused jätkuvad siiani. Virtsu kooli lapsevanemaid esindav vandeadvokaat Allar Jõks ütles Vikerraadio 24. märtsi intervjuus, et kuna kohalik omavalitsus ja volikogu tegid koolide sulgemise otsuse ilma detailset analüüsi tegemata, on kohtuvaidluste pidamine õigustatud.

21. augustil toimus Kõmsi rahvamajas maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlaud, kus osalesid nii haridusminister Kristina Kallas kui ka regionaalminister Madis Kallas. Mõlemad ministrid on juba korduvalt antud piirkonna koole külastanud, sest kogukonnad on nüüdseks palunud riigi abi vallavolikogu otsuse ümberlükkamiseks või mõjutamiseks.

Kuigi riik ei saa siiski otseselt omavalitsuste otsuste langetamisse sekkuda, on nüüdseks algatatud haridusministeeriumi abiga ja riigi toel maal asuvate kuni kuueklassiliste koolide toetusmeede. Septembri algusesse on planeeritud antud meetme kinnitamine ja seda lubas haridusvõrgustiku diskussiooni kohtumisel ka haridusminister.

Küsimusele, kas regionaalminister Madis Kallas on nõus toetusmeetme loomisega vaid kuueklassiliste koolide toetamiseks, vastas Kallas jaatavalt. „Toetusmeetme peamiseks eesmärgiks on katta algharidust andvate õpetajate palgamäära. Selline vallaeelarve võit aitab rahastada ülejäänud kooliastmete ülalpidamist, mis on igati positiivne.“

Lääneranna vallavanem Ingvar Saare aga palus infot antud toetusmeetme sihtotsarbelisuse kohta: „Kas antud toetusmeede on mõeldud vaid koolipersonali palgatulu katteks või võib seda kasutada ka koolitransporditeenuse eest tasumiseks?“ Sel puhul selgitasid ministrid siiski sihtotstarbelise toetuse positiivset mõju valla enda hariduspõhisele eelarve kulule, mis aitab katta palgakulu, mida siiani tasuti valla enda eelarvest.

Siiski ei ole Lääneranna vald ainuke, kes oma haridusvõrgustikku ümber kavandab. Samasuguses olukorras on praegu enamik teisi maakondi oma valdadega. Koolivõrgustikku ei korraldata ümber Hiiumaal, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal ja Võrumaal.

Milliseks kujuneb tulev sügis antud koolireformi teemal, näitab haridusministeeriumi loodud toetusmeetme mõju seda taotlevate omavalitsuste näol. Automaks ja kohalike maapiirkondade teenuste kärpimine on vallandanud maal elavate inimeste seas pahameele ning ühiselt võideldakse maksutõusu ja kärbete vastu rahvaalgatuste loomise ning kohtuvaidluste abil.