„Üleminek korduskasutusele ehk pidevalt ringlevatele pakenditele toimub samm-sammult, aga otsused on tehtud. Kõigepealt tuleb ära jätta kaasamüüdavad toidu- ja jooginõud, edaspidi järjest ka kõik muud ühekordsed pakendid, sealhulgas näiteks e-kaubanduses. Pole ju mingit mõtet pidevalt prügi toota, kui saab kasutada odavamaid ringlevaid pakendeid,“ ütles Kenk.

Ekspert selgitas, et Eesti on valinud korduskasutusele üleminekuks paindliku ja usaldusel põhineva tee. „Juba aastaid on ühekordsete toidunõude müüjaid teavitatud võimalustest asendada need ringlevate nõudega. Sellesuvine laulupidu näitas, et see on võimalik isegi hiigelürituste puhul. Samal ajal on iga ettevõtja vaba voli ise otsustada, täpselt kuidas ta samm-sammult ühekorrapakendeid järjest vähendab,“ rääkis Kenk.

Tähtaeg kukub

Esimese konkreetse tärminina peab iga toitu ja jooke kaasamüüv ettevõte juba 1. septembriks avaldama oma kodulehel ambitsioonika tegevuskava, kuidas plaanib pakendeid vähendada. Asjatundja sõnul kehtib see nii suurtele poekettidele kui väikestele söögikohtadele.

„Koos vabadusega tuleb ka vastutus. Seadus annab võimaluse, et kelle kodulehel tegevuskava ei ole, seda võib alates 1. septembrist trahvida kuni 200 000 euroga. Aga trahvimine ei ole kindlasti ühegi ametkonna eesmärk omaette,“ selgitas ekspert.

Pandinõud

Kadi Kenki soovitusel oleks kõige lihtsam soodustada oma nõu kasutamist, küsides ühekordsete nõude eest lisatasu. Kõige tõhusam on aga ühekordsetest pakenditest üldse loobuda ja liituda mõne ringluspakendi teenusega.

„Soovitus igale tarbijale on aga harjuda kaasa võtma oma joogitopsi või toidukarpi. Ja kui su lemmikkohvik ei paku septembris keskkonnasõbralikumaid alternatiive, siis tasub juhtida nende tähelepanu, et uued reeglid juba kehtivad – muidu on oht, et nad võivad teadmatusest sattuda järelevalve luubi alla,“ soovitas asjatundja.

Teine oluline kuupäev on järgmise aasta 1. jaanuar, kui suvisel laulupeol nähtud toidunõuderinglus saab ürituste korraldamisel üldreegliks.

„Uuest aastast on ühekordsed nõud keelatud kõigil avalikel üritustel üle Eesti. Väga oluline on rõhutada, et see reegel kehtib eranditult kõigile sündmustele, kus saab kas tasuta või piletiga vabalt osaleda. Siia alla lähevad ka näiteks jalgpallimatšid ja kinod,“ selgitas Kenk.

„Seega kõigil ürituste planeerijatel tasub aegsasti korduskasutusnõude peale mõelda ning kõigil eestimaalastel panna vaim valmis, et panditasu ja nõude tagastamine on edaspidi igal sündmusel uus reaalsus,“ soovitas Teeme Ära Sihtasutuse ekspert.