„Võrukate seas häid lugejaid jagub!“ Võru sai raamatupoe tagasi
Võru rahvas pidi aastapäevad peale Leksika raamatukaupluse sulgemist leppima toidukaupluste raamaturiiulitega, kuni 23. augustil avas Rahva Raamat Kagukeskuses 212-ruutmeetrise müügipinnaga raamatupoe.
Võru rahvas pidi aastapäevad pärast Leksika raamatukaupluse sulgemist leppima toidukaupluste raamaturiiulitega, kuni 23. augustil avas Rahva Raamat Kagukeskuses paarisajaruutmeetrise müügipinnaga raamatupoe.
Poest leiab ka võro ja seto kirjavara
Rahva Raamatu Võru kaupluse juhataja Viktoria Huik pakub, et vastavatud raamatukaupluses ootas ostjat avamispäeval 7000 raamatu ringis, nüüd on juba tuhatkond raamatut enam. Koos juhatajaga töötab poes neli inimest.
„Alates avamisest on meie poes väga töine, iga päev käib palju kliente, mõned uudistavad niisama, mõned on käinud raamatuid ostmas juba mitmendat korda. Inimesed räägivad, et on raamatupoodi Võrru väga oodanud. Vastuvõtt on südamlik, oleme ostjatelt kuulnud palju häid sõnu. Ka Kagukeskuse teised asukad on meid soojalt vastu võtnud,“ iseloomustab kaupluse juhataja esimesi töönädalaid.
Värske raamatupoe müüjad on enne tegutsenud teenindusvaldkonnas, kuid mitte töötanud raamatupoes, nii et õppimist jagub.
„Me kõik oleme head lugejad ja tunneme raamatute vastu huvi. Oleme Võru kandi inimesed ja alustasime siin puhtalt lehelt,“ kinnitab Huik.
Valdav osa raamatusortimendist on riigikeelne, kuid oma riiulid on ka võro ja seto kirjavaral, millega kauplust varustavad Võro Instituut ja Seto Instituut.
„Lehitsejaid käib meil küll. Kas neid just palju ostetakse, aga kodusema ja sooja tunde annab,“ räägib Huik Lõuna-Eesti murdekeelte raamatuvalikust.
Juhataja arvab, et esimeste nädalate tung on tingitud poe uudsusest ja koolitarvete müügist, kuid pakub, et tulevikus saab olema rahulikum.
Lõuna-Eestis otsi raamatupoodi tikutulega
Mullu 110. tegevusaastat tähistanud Rahva Raamatu tegevjuht Rain Siemer hindas Võrut atraktiivseks ja nägi Eesti raamatuäride kaarti vaadates haigutavat tühimikku: „Raamatukogude raamatulaenutamise statistika järgi on Võru esireas, mis näitab, et seal on häid lugejaid. Võrdlesime Võrut ka sarnaste linnade ja maakondadega ning nägime potentsiaali. Mul on Võrumaal ka sugulasi, isegi nende käest uurisin üle.“
Raamatuketi juht ei eksinud, Võru pood müüs esimesel keti kõigi 13 raamatupoe päeva läbimüükide võrdluses teise tulemuse.
„Algus on üle ootuste hea. Olin ka ise avamispäeval kohal ning nägin siiralt tänulikke ja õnnelikke inimesi. Kui ikka vaatad, kuidas noored inimesed ostavad korraga seitse-kaheksa raamatut, siis pole kahtlust, et klassikaline raamat läheb ka noortele korda,“ ei varja Siemer rõõmu.
Ta märkis, et nad vaatavad Eestis pingsalt ringi ja otsivad võimalusi, kuidas võimalikult paljudesse kohtadesse raamatute kättesaadavus tagasi tuua.
„Eestlane on jätkuvalt suur lugeja. Mida rohkem on inimestel võimalusi raamatuid osta ja tiraažid suurenevad, seda odavamaks ka raamatu üksikeksemplari hind läheb ja taskukohasemaks muutub. Ma ei pea silmas ilmtingimata uute raamatupoodide avamist, mõnel pool on võimalik kohalikega ka muul moel raamatumüügil koostööd teha,“ märkis Siemer.
Kevadel Abja-Paluoja raamatupoest kirjutades tõdes Lõuna-Eesti Maaleht, et Lõuna-Eestis on erandiks maakonnakeskustest Tartu ja Viljandi, kus kaks suurimat raamatuketti Rahva Raamat ja Apollo on kindlalt esindatud, kuid teistes maakonnalinnades, rääkimata väiksematest kohtadest, on raamatukauplusest saanud ajalugu. Nüüd on Võru Tartu–Viljandi–Pärnu joonest allapoole jäävat pilti pisut muutnud.
