Meeldetuletus autoomanikule sügiseks - vaata need asjad üle!

Kui suvel on autoga korralikult kilomeetreid kogutud ja loodus on jätnud sellele oma jäljed, soovitab järelteeninduse ekspert oma neljarattaline enne sügist kindlasti üle vaadata, et veenduda selle heakorras.

Vesine ja sombune aeg on veel ees ning kulunud suverehvid või läbipaistmatu esiklaas kujutavad liikluses ohtu endale ja teistele, ütleb Amservi järelteeninduse juht Ahti Aasala. Seega peaks iga autoomanik jälgima teatud ettevaatusabinõusid.

Kui rehvid on läbi

„Me kõik soovime sooja ja päikeselist vananaistesuve, kuid kahtlemata ootab ees ka vihmane ja pime periood,“ tõdeb Aasala ja lisab, et kindlasti pole see hea mõte minna talvele vastu lõpuni kulunud suverehvidega. „Kokkuhoiu eesmärgil proovivad paljud sõita suverehvidega nö lõpuni, see tähendab mustri täieliku kulumiseni. Kui suverehvidel mustrit enam pole (alla 1,6mm), siis teekattega haarduvalt rehvi pinnalt vett ära ei juhita ja tekib vesiliug ja auto ei ole juhitav - tagajärg sellises olukorras on ettearvamatu.“

Kes uusi suverehve vastu sügist soetada ei soovi, sellele annab Aasala nõu paigaldada lamellrehvid autole alla juba sügisel. „Siiski tuleks enne talve veenduda, et lamellide jääk on üle 3mm, vastasel juhul ei tohiks ka nendega enam liikluses sõita.“ Juhul, kui suverehvid on lõpuni kulunud ja lamelle hoiul ei ole, tasub uurida erinevaid sooduspakkumisi. Tavaliselt soovivad rehvimüüjad suve lõpus oma laod suverehvidest tühjaks saada, sest peagi algab talverehvide hooaeg ja uuel aastal tulevad tootjatel uued mudelid sisse.

Sama protseduur, mis igal aastal

Lisaks rehvide heakorrale soovitab ta üle vaadata esiklaasi ja tuled. Kokku kolm olulist osa autost, mis tagavad mugava ja ohutu sõidu. „Esiklaas peab olema puhas ja läbipaistev - ideaalis mõrade ja täketeta, kaetud vetthülgava klaasivahaga,“ jätkab Aasala. „Klaasipühkijad töökorras ja paagis klaasilt putukaid eemaldav pesuvedelik.“ Tema sõnul ei viitsi paljud autoomanikud eraldi ainult klaasipühkijatega tegeleda ja ootavad nende vahetamiseks järgmist teenindusaega. Nähtavuse seisukohast pole see parim mõte, sest ootamatult halvenevates ilmastikutingimustes pole rabeda või rebenenud kummiäärega klaasipühkijatega midagi teha - klaas puhtamaks ei saa ja nähtavus on halb.

„See võib-olla tundub iseenesest mõistetav, kuid ikka ja jälle on vaja meelde tuletada, et autoomanikud kontrolliksid, kas nende sõiduki välised valgustid töötavad ja esitulede valgusvihud on reguleeritud. Kui tuleklaaside plastik on tuhmunud või kollane, siis seda saab mõnel korral poleerimisega eemaldada.“ Aasala lisab, et oluline on poleeritud pind peale poleerimist katta, et see kohe uuesti UV-kiirguse ja mehaanilise kulumise mõjul tuhmuma ei hakkaks.

Kui ees seisab tehnoülevaatus

Kõike eelpool mainitut manitseb Aasala kõrva taha panema ka nendel autojuhtidel, kellel on autoga lähiajal plaanis korraline tehnoülevaatus. „Auto kasutaja või omanik saab enne ülevaatusele minemist teha ise ringi ümber auto ja hinnata kriitilise pilguga selle seisukorda. Väga lihtne on ise kontrollida, kas kõik välised valgustid põlevad, klaasipuhastid pühivad, seisupidur peab ja helisignaal töötab.“ Samuti võiks kontrollida jällegi rehviturvise jääki ja esiklaasi seisukorda (juhi vaatevälja segavaid mõrasid ei tohi olla). Liiklusseaduse paragrahv sätestab, et ülevaatusel peab autos olema ohukolmnurk, tõkiskingad ja kehtiva sertifikaadiga tulekustuti. Kui tegu on ettevõtte sõidukiga, siis ka esmaabivahendid.

Kuidas valida hea tehnoülevaatuse koht?

Kuidas saada aru, kas tehnoülevaatuse viib läbi vilunud spetsialist või on eksperdi töös puudujääke? Aasala arvates kvaliteediprobleemi siinsete tegijate seas märgata ei ole ja üldiselt teevad kõik ülevaatajad kohustusliku osa ära. Loomulikult saab ka Transpordiamet ülevaatuspunktidesse paigaldatud kaamerate abil teha järelkontrolli iga teostatud ülevaatusele.

Ta lisas, et ülevaatajad vastutavad korrektselt teostatud töö eest oma litsentsiga. Hea ülevaataja teeb ära kohustusliku ja märkab ning annab soovitusi, millele peaks kasutaja tähelepanu pöörama nii ohutuse kui mugavuse seisukohast. „Tehnoülevaatuse teostaja peaks kindlasti olema suhtluses konkreetne ja kliendile arusaadav, et auto omanik saaks aru, mis on kohustuslik ja mis soovituslik.“

Levinumad probleemid tehnoülevaatusel

„Käesoleva aasta numbrid ütlevad, et Eesti teedel liikleva sõiduauto või tarbesõiduki keskmine vanus on 15 aastat ja korralisel ülevaatusel osalenud sõidukitest igal kuuendal avastatakse puudus(ed), mis tuleb enne korduvülevaatust korrastada,“ avab Amservi järelteenindusjuht valdkonna statistikat.

Autode tehnokontrollis esineb tavaliselt kõige sagedamini valgustusseadmetega seotud puudusi. „Enamikul autodest on tuled plastikust klaasiga. Ilmastiku, kulumise ja kasutusaja mõjul plastik aga tuhmub, tõmbub kollaseks või isegi mõraneb. Palju on juhtumeid, kus mõni valgusallikas on kustunud. Kui see on esilaternas, siis enamjaolt märkab seda juht ka ise, aga kui näiteks ei põle numbrituli, siis pigem mitte. Esitulede puhul esineb päris palju ka seda, et tuled on reguleerimata ja valgusvihk näitab puude latvasid, auto alla või mõõdab hoopiski maanteekraavi.“

Viimaste aastate statistika näitab ka seisupiduri halvenevat seisukorda. „Siin võib tõmmata võrdusmärgi automaatkäigukastiga sõidukite eelistuse vahele, kus kasutajad piirduvad käigukangi parkingu asendisse lükkamisega. Kui seisupidurit ei rakendata, jäävad trossid ja klotsid kinni. Tõenäoliselt hakkab see trend siiski varsti uuesti kahanema, sest uuematel mudelitel toimib seisupiduri rakendamine juba automaatselt.“

Kellel seisab auto tehnoülevaatus ees, sellel soovitab Aasala valida ülevaatuspunkt, kuhu saab aja ette broneerida - neid tekib tema hinnangul kogu aeg juurde, kuna planeeritud töögraafik korrastab ka ülevaatuspunkti tööd. Kõiki ülevaatuspunkte näeb Transpordiameti veebileheküljel, kust leiab endale sobiva asukohaga teenusepakkuja.