„Armastus on see, kui tunned mõnel hommikul, et korraks on hästi.“ Katrin ja Enn Tegova sume elu Tuuleveski talus

„Ragistame ikka iga päev. Kuniks on jõudu tülitseda, on kõik väga hästi,“ leiab stsenarist ja kirjanik Katrin Tegova, kes koos maalikunstnikust abikaasa Ennuga peab oma esivanemate kodus Venemaa piiri ääres galeriid.

„Palun jäta meile närvid alles!“ tõstab Enn Tegova (76) korvtoolis lamaskil olles korraks häält.

Tütar, viiene Rahel, on otsustanud konna kombel istuda tooli seljatoel. Mis on täiskasvanule üsna hirmuäratav vaatepilt. Rahel ei soovi asendit muuta, isa tõuseb püsti, tõstab lapse isteasendisse. Rahel, nutuvõru suu ümber, on kohe tagasi toolileeni otsas. Ema Katrin (41) ütleb: olgu, istu siis nii, ma hoian käetoest kinni.

On hakanud sadama, Enn tormab maja seinale riputatud maali päästma. Vaasides on roosad floksid.

Säärane pildike avaneb laupäeva õhtul Meeksi ja Mehikoorma nurga peal asuvas Tuuleveski talus. Õigemini galeriis Muläänruus, mille uksed Tegovad suve alguses avavad ja oktoobri lõpus sulgevad. „Õhtul ongi siin sulnim,“ ütleb Katrin ja lisab, et küll on kole sõna see „sulnis“. Pigem siis sume, parandab ta.