Kortermajad on pahased, et ahjutoetust neile ei jätku. Ministeerium: tahame võimalikult väikse rahaga suurt mõju

Populaarne kütteseadmete uuendamise toetusvoor avaneb 18. septembril. Suur oli aga kolme ja enama korteriga elamute üllatus, kui selgus, et toetuste tingimustes järgi nende majad raha ei saa.

„Määruse määruse järgi on toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti ja tiheasustuspiirkondades on enamasti just suuremad kui kahe korteriga kortermajad, seega eesmärki ei täideta,“ ütleb Priit Muuga, Kadrioru Seltsi juhatuse liige.

„Lisaks on vananenud küttekolle tuleohutuse vaates kortermajas ohtlikumate tagajärgedega kui väiksemates hoonetes,“ lisas Muuga.

Kuna Kadriorus ja teistes tiheasustusega miljööväärtuslikes piirkondades on palju ahiküttega kortermaju, mille elanikele toetus ei laiene, tegi Kadrioru Selts kliimaministeeriumile ja EASile ettepaneku tingimuste muutmiseks.

Kadrioru Selts: õhukvaliteeti selline klausel kuidagi ei paranda

Käesolevaga teeb MTÜ Kadrioru Selts ettepaneku kaotada lähiajal välja kuulutatava kütteseadmete uuendamise toetuse juurest tingimus, mille kohaselt saab toetust taotledaüksnes väikeelamute (üksik-, rida-, kaksik- või kahe korteriga elamute) energiatõhususe tõstmiseks. Leiame, et toetust peaksid saama taotleda ka kolme ja enama korteriga elamud.

Juhime tähelepanu, et määruse nr 47 § 3 lg-s 1 järgi on toetuse andmise eesmärk parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, samas on tiheasustuspiirkondades enamasti suuremad kui kahe korteriga kortermajad.

Eelpooltoodud kitsendus kohtleb taotlejaid põhjendamatult ebavõrdselt ega ole kooskõlas toetuse eesmärkidega, milleks on energiasääst, parem elukeskkond ja ohutus. Piirang ei muuda toetuste kasutamist tõhusamaks ega edenda kuidagi energiatõhusust, ei vähenda kasvuhoonegaaside heitekogust ega paranda tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud uuringust nähtub, et sellised Eesti probleemsed kohtkütte piirkonnad, kus oleks vaja elamutes küttekolle välja vahetada, asuvad linnaosades, kus on üksikelamutega võrreldes rohkem (koht-, eeskätt ahjuküttega) kortermaju.

Näiteks on väga suur peenosakeste keskmine kontsentratsioon Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Kesklinnas. Just tiheasustuspiirkonna kortermajades kütteseadme uuendamisel või väljavahetamisel on kõige suurem mõju õhukvaliteedile ning seeläbi paraneb rohkemate inimeste elukeskkond ja üldine elukvaliteet. Samuti tagab kortermajades kohtkütte süsteemide vahetamine või uuendamine suurema hulga inimeste tuleohutuse.

Kokkuvõttes leiame, et taotlusvoorust on ebamõistlik välja jätta nõuetele vastavad rohkem kui kahe korteriga elamud, mille küttest tulenev probleem välisõhu kvaliteediga on kõige suurem.

Kliimaministeeriumi välisõhuosakonna peaspetsialist Romario Siimer kommenteeris aga, et riigi peamine eesmärk on saavutada väheste vahenditega võimalikult suur positiivne mõju välisõhu kvaliteedile tiheasustatud elamupiirkondades. Selleks valiti toetavateks objektideks ühe või mitme perekonna elamiseks ettenähtud hoone, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu. „Välja valitud elamud üldjuhul tarbivad kõige rohkem energiat ning seega on suurimad linnaõhu saastajad,“ ütles Siimer.

Ta tõi välja, et kui tegu on kolme või enama korteriga elamuga, siis on võimalik korteriühistutele suunatud toetusmeetmeid kasutada. „Meetme vahendid sellest ei suurene, kui sihtgruppi laiendada ehk väheste vahendite puhul on oluline meede täpselt sihtida ning anda toetust just neile majadele, kus mõju oleks kõige suurem,“ rääkis ta.

Siimeri sõnul on kliimaministeeriumi ehitus- ja elukeskkonna osakond on ette valmistamas veel mitmeid toetusmeetmeid - korterelamute tervikliku rekonstrueerimise meedet ja korterelamute osalise rekonstrueerimise meedet. „Nendest esimese puhul on voor hetkel suletud, sest toimub toetuse andmise tingimuste täpsustamine ning peale seda tuleb läbida veel kohustuslik kooskõlastusring. Korterelamute osalise rekonstrueerimise meetme tingimused on hetkel väljatöötamisel. Mõlemad meetmed on kavandatud üleriigilisena ning toetuse objektiks on elamu, milles on kolm või enam korteriomandit,“ lisas ta.

Lahenduseks pakkus peaspetsialist, et kortermajade puhul on toetatav hoone tehnosüsteemide, sh küttesüsteemi, parendamine nii hoone tervikliku rekonstrueerimise käigus kui ka üksiku tegevusena osalise rekonstrueerimise raames.