Kalev Stoicescu: Mägi-Karabahhi 35aastane sõda on läbi. Loodame, et ei tule tapmisi ja küüditamisi

Aserbaidžaan alustas eelmisel nädalal taas kord sõjalist tegevust, nimetades seda „terrorismivastaseks operatsiooniks“ ja saavutas edu kõigest ühe päevaga.

Ajalooliselt peaaegu ainult armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi piirkond (armeenia keeles Artsahh), mis on suuruselt üks kümnendik Eestist ja kus elab 140 tuhat inimest, läks Kaukaasia tarkade kommarite otsuse ja ilmselt seltsimees Stalini soovitusel Aserbaidžaani koosseisu 1921. aastal. Tekkis armeenlaste kompaktne enklaav ehk Armeeniast ära lõigatud autonoomne territoorium, mis püsis kogu impeeriumit vallanud terrori tingimustes rahumeelselt.

Mägi-Karabahhi küsimus nii-öelda konserveeriti aastakümneteks, kuni see lahvatas 1988. aastal, kui aserite maal elavad armeenlased nõudsid – ajendatuna Gorbatšovi perestroikast – ühinemist Armeeniaga. Kõigepealt puhkes geriljasõda, mis muutus 1992. aasta talvel Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliseks sõjaks. Mäletan tollest ajast, olles olnud Eesti esimene esindaja OSCE juures, et läbirääkimised ja rahvusvaheline vahendus ei aidanud. Sõda pani asjad paika.