Kristi Klaas: väiksemast jalajäljest peab saama Eesti konkurentsieelis

Mida enam kliima soojeneb, seda laiaulatuslikumad on ebasoovitavad mõjud Eesti loodusele, inimestele ja majandusele

Kliimamuutused ning loodusliku mitmekesisuse kadu on kujunemas üheks suurimaks ohuks ja väljakutseks, millega me poliitikate kujundamisel ja oma igapäevaelu seadmisel üha enam peame arvestama. Inimtekkeliste kliimamuutuste mõjud ulatuvad igaüheni. Nende mõjude ulatus ja ohtlikkus sõltub meie – kogu inimkonna ning iga riigi – võimekusest vähendada kasvuhoonegaaside paiskamist atmosfääri ning parandada looduse seisundit ja sidumisvõimet.

Kliimamuutustest tulenev mõjutab juba praegu meie elukeskkonda, kus me tahame ennast turvaliselt ja hästi tunda ka siis, kui kuumalained sagenevad, mistõttu linnakeskkonnas on mööda tulikuuma asfalti talumatu liikuda või kui põuad hävitavad põllumeeste saagi. Samuti ka siis, kui sagenevad tormid räsivad olulist infrastruktuuri, tekitades kahjusid nii ettevõtetele kui ka meie endi kodudele. Et nende muutuste sagenemise tõenäosust vähendada ning muutustega ka kohaneda, vajame selget tegevusplaani, põhimõtteid ning toetavat õigusruumi.