Aasta põllumees 2023 Airi Külvet toob orhideed ja rukkiräägud niitudele tagasi
Teisipäeval Tallinnas peetud „Aasta põllumehe“ konverentsil andis president Alar Karis kõrge tiitli koos „Külvaja“ kujuga üle looduslähedaselt majandavale lihaveisekasvatajale, Puutsa talu perenaisele Airi Külvetile Jõgevamaalt.
„Ma tänan, see on suur au, olen tõesti väga üllatunud,“ teatas värske aasta põllumees Airi Külvet, kui oli õnnesoovid, lillesülemid, kallistused-tunnustused vastu võtnud. Suurest tähelepanust kogus kange Puutsa talu perenaine end kiiresti. Ta rääkis, et on püüdnud iga aastaga omandada uusi teadmisi, kuidas väheste investeeringutega saavutada üha paremaid tulemusi.
„Rõõm on tõdeda, et iga aastaga on Puutsa talu tulemused paremad kui eelmisel aastal. Loomapidamisega kaasnev liigirikkus meie heinamaadel annab hea enesetunde ja signaali, et olen õigel teel,“ ütles aasta põllumees 2023.
Airi Külveti igapäevatöö oma talus arvestab loodusega ja on tõeliselt innustav neile, kes tema tegemistega lähemalt kursis.
Puutsa talus taastatakse üha uusi võssakasvanud looduskaitsealasid. Perenaine tegeleb säästva põllumajanduse, portsjonkarjatamise ja seeläbi muldade rikastamisega, jagades teadmisi teistelegi. Ta on õnnelik, et rukkiräägud ja orhideed on tagasi tulnud nendele niitudele, kus ta koos kaasa Tiiduga juba aastaid on mahedalt pidanud lihaveiseid ja katsetanud uusi karjatamismeetodeid. Pere kasvatab ühtaegu ka kolme last.
„See on nii äge asi, mida Airi oma talus teeb, majandades loodussõbralikult,“ jagus Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimehel Meelis Annusel vaid kiidusõnu. Annus lisas, et seda suunda – arendada ettevõtlust maal üha looduslähedasemalt – peaks laiemalt propageerima, siis tulevad ka tulemused.
„Airi Külveti majandamine on väga looduslähedane ja loomulik. See ettevõtluse orgaaniline ühtesulandumine loodusega, selle mõtestamine ja teistele lahti seletamine oli lihtsalt inspireeriv,“ tunnustas ka riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.
Lihaveisekasvatajate eestkõneleja
„Airi on teinud ära väga suure töö ka teadmiste jagamisel – see, kuidas ta õpetab, näitab oma tegemisi, võtab vastu ekskursioone, on silmapaistev,“ tõi aasta põllumees 2020, piimakarjakasvataja Kaja Piirfeldt esile.
On ju tänavune aasta põllumees meie kaasaegse lihaveisekasvatuse üks säravamaid eestkõnelejaid maheda rohumaaveisekasvatuse propageerijaid. Ta on veendunud mahetootja, kes hindab meie rohumaade väärtuslikkust ja liigirikkust.
Puutsa talus peetakse ligi paarisada lihaveist, nii aberdiin-anguseid kui hereforde, samuti gallovei tõugu veiseid. Kõige haruldasemad on Jaapani wagyū tõugu lihaveised.
Viimati mainitud tõi Külvet Eestisse esimesena, et katsetada tõu karjatamise tingimusi meie oludes. Nüüd on ta tulemustega rahul, sest portsjonkarjatamine meie karjamaadel annab wagyū tõule samasuguse haruldase marmorliha nagu Jaapanis ja selle eest makstakse kõrget hinda.
Puutsa talus taastatakse üha uusi võssakasvanud looduskaitsealasid.
Maad kasutab pere 340 ha, mahesöödaks kasvatatakse nisu, hernest ja tatart.
Teadlase põhjalikkusega teeb Airi Külvet oma karjamaadel üha uusi katseid. Põhja-Ameerika farmerite eeskujul on ta kasutusele võtnud talviti heinapalli lahtirullimise karjamaadel, nii et sõnnik ja heinaseemned laotuvad maapinnale ühtlasemalt. See meetod on keskkonnasäästlik, nõnda saab rohumaid rikastada kündmata.
Vahetas teaduskatsed sööda vastu
„Söödaga ma tänavu hätta küll ei jää,“ kinnitas värske tiitlikandja Airi Külvet. Tal on praegu ühe suurema põllumajandusfirmaga kokkulepe, et teeb neile teadusteenust, katsetades lihaveiste peal selle firma söödasegu talivikiga, kuna talivikki peetakse üheks uueks perspektiivikaks söödakultuuriks. Vastutasuks saab ta soodsama hinnaga silo osta.
Külvetile on praegu väga südamelähedane ka PRIA toel läbitud mitmeaastane innovatsiooniklastri projekt, kus uuriti rohumaid ja karjatamise mõju rohumaadele. Ta on võtnud oma ülesandeks rohumaade rikastamise kasulike ja huvitavate seemnete külviga, sest mida rikkalikuma taimestikuga on rohumaa, seda maitsvam ja marmorjam on ka veiste liha. Paraku on paljusid heinaseemneid Külveti sõnul Eestist pea võimatu saada.
„Kahjuks pole meil huvitavaid seemneid rohumaade rikastamiseks eriti saada, neid tuleb välismaalt tellida,“ tõi aasta põllumees esile, et näiteks üks rohumaa parandajaid võiks olla sigur, aga Eestis seda seemneks eriti ei kasvatata.
Airi Külvet on juba aastaid koolitanud teisi tootjaid, tänavu pälvis ta MESilt parima lihaveisekasvataja tiitli. Ta on MTÜ Liivimaa Lihaveis üks asutajaid ja kvaliteedijuht ning on välja töötanud rohumaaveiste kvaliteedikava. Airi Külvet on valitud Euroopa Liidu võrgustiku BovINE (veiste innovatsioonivõrgustik) Eesti esindajaks, nii saab ta rahvusvahelisi teadmisi ka kohalike tootjateni tuua.
