Tiit Tammaru: miks peaks üks inimene üldse tahtma linnast maale kolida?

Eestis toimub maa–linn rändepööre: juba alates 2018. aastast kolib maalistesse asulatesse elama rohkem inimesi, kui lahkub maalt inimesi elama linnadesse.

Maalised asulad on statistikaameti andmetel need, kus elanike tihedus on väiksem kui 200 elanikku ruutkilomeetri kohta. Veelgi enam, 2022. aastal saabus nii Põhja-, Kirde-, Lääne-, Kesk- kui Lõuna-Eesti maapiirkondadesse rohkem inimesi kui lahkujaid nii Eestist kui välismaalt.

Kõige enam saabub mujalt Eestist inimesi viide maakonda. Esiteks Harjumaa ja Tartumaa hõredalt asustatud maa-asulatesse, kuhu kolitakse peamiselt Tallinnast ja Tartust. See näitab järk-järgult laienevat valglinnastumise vööd Eesti suuremate linnade ümber. Teiseks Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa ehk Lääne-Eesti maa-asulatesse ehk mereäärsetesse maakondadesse. Mis on eriti huvitav, maale kolijate seas on palju ka lastega peresid.