Tosinas artiklis kirjutame aia uutest asjadest ja nähtustest, millest paar-kolmkümmend aastat tagasi veel midagi ei teatud või suhtuti risti vastupidiselt. Näiteks hinnatakse praegu aia elurikkust ja looduslähedust, lastakse murul omatahtsi kasvada. Veel paarkümmend aastat tagasi oli ilusa aia mõõdupuuks perfektselt niidetud muru, nüüd aga imetletakse lilleniite ja selles kasvavaid taimi, mida aastakümneid tagasi umbrohtudeks nimetati.
Suur mõtteviisi muutus on toimunud ka selles, kuidas aiataimi väetada ja kahjuritõrjet teha. Kui aastakümneid tagasi oli usk tõhusatesse kemikaalidesse vankumatu, siis nüüd tekitab koduaias pritsimisest ja väetamisest rääkimine võõristust ning hulgaliselt on kasutusele võetud ja taasavastatud vanu aednikutarkusi, mida aia kaitsmiseks ja väetamiseks soovitatakse. Siiski on üle saadud äärmustest ning leitud, et taimedele on kasvuks vaja ka mikroelemente, mida saab väetistest, kuid oluline on sealjuures doseerimine.
Oma osa meie aedade muutumises on kliima üldisel soojenemisel. Kuumemad suved ja pehmemad talved võimaldavad koduaedades kasvatada eksootilisi taimi, mis varem tundus täiesti võimatu. Muidugi on sordivaliku laienemise taga ka sordiaretajate tõhus töö. Nii kannavad Eesti aedades vilja aprikoosid ja virsikud, maitstakse oma aia bataati, õitsevad hortensiad ja magnooliad.
Aastaraamatust leiab ka Thuni külvikalendri ja ruumi märkmete tegemiseks.
Maalehe aastaraamat ilmub aasta lõpul ja aitab planeerida uue aasta tegemisi. Seetõttu on see sobiv kingitus igale aiasõbrale ja loodusest huvitatud inimesele. Aastaraamat oma traditsioonilisel kujul pole populaarsust kaotanud ka digiajastul, ja kui soovite kindlasti selle omanikuks saada, on kõige kindlam raamat juba praegu ära tellida https://lehed.delfi.ee/products/maalehe-aastaraamat-2024.