Aiakujunduses on valdavaks saanud looduslähedane aed, kus perfektset muru jääb järjest vähemaks ja elurikkus saab ruumi juurde. Maastikuarhitekt Eneli Niinepuu annab aastaraamatus soovitusi, kuidas väikeste muutustega saab aeda moekamaks ehk looduslähedasemaks muuta. Selline aed nõuab ühtlasi väiksemat vaeva, sest moodsas aias pole vaja pidevalt muru niita ning uutmoodi köögiviljapeenrad ei vaja enam kaevamist.

Meie kliima on varasemaga võrreldes ka tuntavalt muutunud: talved on pehmemad, suved põuasemad ja pikemad. See võimaldab avamaal kasvatada taimi, mis veel mõnikümmend aastat tagasi olid külmaõrnad eksoodid. Näiteks annab esimestel katsepõldudel häid saake lõunamaine bataat.

Aedade rikastamisse panustavad tublisti ka sordiaretajad. Aiaajakirjanik Marju Reitsak esitleb uusi köögiviljasorte, mis teevad teada-tuntud sortidele silmad ette. Miks mitte neid ka oma koduaias juba järgmisel hooajal maha panna.

Ürdikasvataja Heli Viedehof kasvatab oma aias põnevaid ürte ja maitsetaimi, mis lisavad toidulauale uusi maitseid, kuid on samal ajal ka ilutaimed. Ta soovitab, milliseid kaunilt õitsevaid ja hästi lõhnavaid taimi panna pottidesse ning kasvatada terrassil, rõdul või aknalaual.

Aednik Tapio Vares imetleb botaanikaaias kasvavaid eksootilisi ilupuid, mis tõenäoliselt õige varsti võtavad koha sisse ka koduaedades.

Samuti saab aastaraamatust tarka nõu, kuidas säästa aias nii kastmisvee, külvimulla kui ka seemnete ja istikute pealt.

Viimastel aastakümnetel on teinud tohutu arenguhüppe ka aiatööriistad. Et aiatöö oleks mõnus, näevad tootjad vaeva nende mugavamaks ja ergonoomilisemaks muutmisega: teleskoopvarred, anatoomiliselt sobivad käepidemed ning mõistagi tormiliselt arenenud elektrilised- ja akutööriistad. Turule on tulnud ka uudsed abivahendid: umbrohunapsikud, pinnasepuurid, õunakorjajad. Tulevik on aga nutikate aiatööriistade päralt.

Kirjutame ka sellest, kuidas on aianduses muutunud vaated taimekaitsele ja väetamisele. Mõlema puhul on märksõnad samad – vähem keemiat, rohkem taimede ja oma aia mullastiku ning veerežiimi tundmist.

Soojem kliima ja tihedad kaubandussidemed on meie maale toonud ka seninägemata kahjureid ja haigusi, mis siin nüüd suurepäraselt ellu jäävad ja aednikele muret valmistavad. Kuidas nendega hakkama saada?

Traditsiooniliselt sisaldab aastaraamat astronoomilist kalendrit, Thunide külvikalendrit ning sinna saab teha märkmeid ilma- ja loodusnähtuste ning tervisenäitajate kohta.

Raamatu hind on ettetellijale 7,49 eurot ja raamatu saadame postiga tasuta koju detsembri alguses. Tellida saab, vajutades siia.

Soovitus: tehke aias kolme tüüpi muruniitmist

1. Sagedamini niidetavad alad. Bensiini põletavate ja mürisevate muruniidukite asemel võiks seal kasutada vaiksemaid elektrilisi tööriistu või käsiniidukit.

2. Õitsev muru. Ligikaudu iga kolme nädala tagant niidetavad alad, kus heintaimed jõuavad niitmiste vahel õitsema minna. Neid murulappe võiks niita vaheldumisi, et aias oleks alati õitsvaid taimi.

3. Vaid korra või kaks aastas niidetavad alad. Paljud piirkonnad õuealal ei ole kuigi aktiivses kasutuses. Need võiks jätta teistele elusorganismidele ja niita seal samal põhimõttel kui vanasti heinamaadel. Neid alasid võib hooldada vikati, trimmeri, võsalõikuri või kõrgema rohu lõikamiseks mõeldud niidukiga.