Soome ja Rootsi peaministrid saatsid Euroopa Komisjoni presidendile metsandust puudutava mureliku kirja. Ka maailma metsateadlaste organisatsioon pole Euroopa metsapoliitikaga rahul. Mida teeb Eesti valitsus meie metsanduse kaitsmiseks Euroopas?
Soome peaminister Petteri Orpo ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson saatsid Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile kirja, öeldakse Soome valitsuse pressiteates. Kirjas rõhutavad nad metsade ja metsatööstuse suurt tähtsust kogu Euroopa jaoks kliimamuutustega võitlemisel, aga ka tooraineallikana.
„Kuulasime tähelepanelikult 13. septembri kõnet Euroopa Liidu olukorrast ja tervitame tähelepanu, mida pööratakse Euroopa metsadele, sealhulgas meie põhjapoolsetele okasmetsadele,“ öeldakse kirjas. „Näeme, et metsade olulised funktsioonid säilivad kõige paremini läbi kohalike tavade ja oskusteabe.“
„Meie metsad, metsandus ja selle väärtusahelad seisavad silmitsi suure survega energia-, kliima- ja keskkonnaalaste õigusaktide poolt,“ jätkavad peaministrid. „Näeme, et praegu on oluline võtta veidi aega ja analüüsida nende poliitikate üldist mõju, mis jõuavad lõpuks ka metsa.“
Peaministrid juhivad tähelepanu sellele, et mets on osa tulevikku suunatud lahendustest. Seda peaks meeles pidama eriti arvestades lähenevaid europarlamendi valimisi, samuti Euroopa Liidu strateegilise tegevuskava koostamisel, mis peagi on algamas.
„Järgmine Euroopa seadusandlik periood peaks suutma pakkuda ühiskonnale ja ettevõtetele parima võimaliku raamistiku, et liikuda fossiilmajanduselt ring- ja biomajandusele,“ on pöördumises kirjas. „Metsandus võib aidata kaasa vajalike toorainete mitmekesistamisele ja on ka valdkond, kus Euroopa võib saavutada ülemaailmse juhtpositsiooni tehnoloogias.“
Aktiivne metsandus kui osa biomajandusest peaks olema peaministrite sõnul Euroopa rohelise ülemineku poliitika elementaarne osa. Metsandus muudab Euroopa Liidu tugevamaks. See pakub kodumaist, jätkusuutlikku toorainet ja taastuvenergiat ning on osa väga uuenduslikust tööstusest.
Euroopa Liidu poliitika peaks toetama sellist arengut ja looma metsanduse jaoks soodsa keskkonna, mille eesmärk on kõrvaldada kõik mittevajalikud turutõkked ja luua positiivseid stiimuleid. Euroopa reguleeriv raamistik peab olema selge, sidus ja prognoositav.
„Oleme pühendunud parimate lahenduste leidmisele – mitte ainult järgmiseks seadusandlikuks perioodiks, vaid ka järgnevateks aastakümneteks,“ kirjutavad Põhjamaade valitsusjuhid. „Tahame teiega selle nimel koostööd teha ning kutsume teid teile sobival ajal Rootsi või Soome, et arutada, kuidas saaksime kõige paremini ära kasutada oma metsade ja metsanduse potentsiaali Euroopa majandusliku tugevuse, pikaajalise konkurentsivõime ja rohelise ülemineku jaoks.“
Ei saa öelda, et Eestis midagi ei tehta
Eesti metsadel on Soome ja Rootsiga palju ühist nii ökoloogilises, sotsiaalses kui majanduslikus mõttes, seega peaks olema ka ühised huvid Euroopas. Maaleht küsis peaminister Kaja Kallaselt, kas Eesti on kaalunud koostööd Skandinaavia ja miks ka mitte teiste Baltikumi riikidega, selgitamaks Euroopa Liidus siinse metsanduse eripärasid ning nende arvestamist Euroopa Liidu rohepöörde seadusandluses.
„Eesti on teinud Euroopa Liidus meie seisukohtade selgitamiseks metsarikaste riikidega koostööd juba pikka aega nii ministrite kui peaministri tasemel,“ öeldakse vastuses. „Peamiselt arutatakse ja selgitatakse siinse metsanduse eripärasid uute EL-i eelnõude või algatuste puhul, aga ka metsanduse arvestusmetoodikate arendamisel. Lisaks on metsanduse tulevik näiteks „Eesmärk 55“ kliimaettepanekute läbirääkimiste ajal olnud aruteluks peaministrite kohtumisel ning ka kohtumistel ELi institutsioonide juhtidega.“
Samuti arutavad peaministri kantselei sõnul rohepöördega seotud küsimusi riigi- ja valitsusjuhid, eriti kui see puudutab liikmesriikidele seatavaid täiendavaid kohustusi näiteks kliimapoliitikas.
Koos Soome ja Rootsi esindajate ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeniga toimus 2022. a novembris puidu kasutamisele ja puitarhitektuurile pühendatud üritus, mis oli osa Euroopa uue Bauhausi (New European Bauhaus) algatusest.
„Üritusel keskenduti EL-i metsanduse tulevikule ja selle seostele säästva ehitusega,“ öeldakse Kallase büroost. „Samuti ühines Eesti toona Põhjamaade Bauhausi algatusega, mille fookuses on luua kestlikum elukeskkond.“
Maailma metsateadlased on kriitilised
Euroopa metsapoliitika pärast ollaks mures kaugemalgi. Metsateadlaste maailmaorganisatsiooni (IUFRO) tegevdirektori Alexander Bucki sõnul kaasatakse EL-i komisjoni ettepanekute ettevalmistamisse liiga vähe metsasektori spetsialiste, vahendab poraal forest.fi. „Isegi kui Austria, Rootsi ja Soome on metsanduses enam-vähem sarnased, ei sobi ELi ettepanekud kõikidele liikmesriikidele.“
„Metsandus on ELi ettepanekutes toodud kliimaprobleemi ühekülgse lahendusena (mets kui süsinikupank. toim), kuigi peamine kliimamuutuste peatamiseks on tegelikult vaja vähendada fossiilsete materjalide kasutamist,“ ütleb Buck.
Bucki arvates on metsadebatt Euroopas polariseerunud. „Ma tean, et osad teadlased püüavad Euroopa Komisjoni mõjutada ja see võib nõrgendada teaduse usaldusväärsust.“
Buck kutsub üles looma süsteeme, mis võimaldavad metsaomanikel saada majandatavatest metsadest tulu ka tulevikus. „Kui soovitakse säilitada metsi süsinikuhoidlatena ja luua ka ökosüsteemiteenuseid, siis tuleb metsaomanikele hüvitada saamata jäänud puidu müügitulu.“
Buck kutsub otsustajaid üles leidma poliitilisi meetmeid, et soodustada uute puidupõhiste toodete ja puitehituse uurimist ja arendamist. „Seoses maailma rahvastiku kasvuga on kõikjal vaja tohutult palju eluasemeid ning tänu sellele suureneb taastuvate loodusvarade kasutamine.“
Bucki juhitud IUFRO üks ülesanne on koostada otsustajatele teaduslikke hinnanguid, aruandeid ja ülevaateid. IUFRO on ülemaailmne metsateaduste koostöövõrgustik. See ühendab umbes 650 liikmesorganisatsiooni ja sadu üksikteadlasi enam kui 125 riigist, sh Eestist.
