Turbamuldadega metsi loetakse kliimapoliitikas „pahadeks poisteks“, ütleb professor Annamari Laurén. • Soode taastamine võib suurendada kliimaemissioone kuni saja aasta jooksul. • Kui arvestada puude kasvu, toimivad kuivendatud soometsad süsiniku sidujatena. • Tootlikul metsamaal soode taastamin...
Detsembri lõpus ilmus ühes Eesti majandusele keskendunud perioodilises väljaandes suur lugu metsade rollist süsiniku sidumisel ja talletamisel. Sel teemal on teaduses laias laastus kaks koolkonda, ja nii on leerid jaotatud ka kõnealuses artiklis.
Erinevate looduskaitsepiirangute ning eriti kiirkorras kehtestatud Natura metsaelupaikade puhul on seni valukohaks olnud, et maaomanik saab neist teada viimasena. Nüüd püüab riik asja parandada, aga esialgu tekib segadust aina juurde.
Riik püüab siit ja sealt otsast korraldada Natura 2000 süsteemis toimuvat looduskaitset, et rahuldada nii Euroopa Komisjoni kui maaomanikke. Esialgu tekitavad astutud sammud pigem segadust.
Lõppevast metsandusaastast jääb sõelale eelkõige seadusekobar, mida ametnikud hakkasid nimetama metsareformiks.
Mis on vääriselupaikadega juhtunud, et metsas neid aina vähemaks jääb ja vaja juba lausa Tallinnasse tekitada? Ants Varblane, kes metsandusametnikuna 1990. aastatel nende loomise juures oli, selgitab olukorda.
Jaanus Aun: mets ei ole omaniku jaoks anonüümne tükk! Poliitika, mis surub omanikku oma maast loobuma, ignoreerib seda täielikult (22)
Tegelikult on kurb ja mõnevõrra piinlik, et ainus viis omandist tulu saada on sellest loobudes. Omanik tahab olla omanik. Loobumine tähendab tihti eluviisi muutust – sunnime maalt linna, katkestame sideme kodukohaga.
Märkimisväärsemgi kui raadamismääruse rakendamise edasilükkamine on uue, riskivabade riikide kategooria kehtestamine. Eestil on lootus selle kaudu pääseda leebemate nõudmistega.
Ida-Virumaa Alutaguse valla elanikud said oktoobri keskel šokiteatena teada kliimaminister Yoko Alenderi ametlikult algatatud Alutaguse rahvuspargi laiendamisest, mis võib kaasa tuua kitsendusi. Maaleht otsis vastust, mis tegelikult toimuma hakkab.
Kohalikke elanikke kaasatakse riigimetsa majandamisesse nüüd uue nime all ja värskendatud viisil. Omavalitsused saavad suurema rolli ja asulalähedased metsad nimetatakse kogukonnaaladeks. Õigusselgust oleks aga vaja veelgi rohkem.
Uskumatu jama: looduskaitse, mis peaks inimesi rõõmustama on Alutagusel neile hoopis nuhtluseks (26)
Idavirulased on nördinud keskkonnaminister Yoko Alenderi üllatuslikult, kohalikega konsulteerimata välja kuulutatud Alutaguse rahvuspargi laiendamise pärast ja kaaluvad kohtusse pöördumist.
Lõppeval kuul kutsus Maaelu Teadmuskeskus rahvast osalema lendorava kaitse sotsiaalmajandusliku mõju hindamise uuringus. Veebipõhine valikvastustega küsitlus tekitas vastajates mitmeid küsimusi.
Eestis on 4275 metsaomanikku, kelle maadele laieneb metsaelupaikade piirang, kus Natura 2000 senise kaitsekorra uue tõlgendamise tulemusena on igasugune majandamine määramata ajaks keelu alla pandud.
Metsamees Alutaguse rahvuspargi laienemisest: „Eesmärgiks näib olevat tõrjuda omanik oma maalt välja“ (20)
Alutaguse rahvuspargi laiendamise plaanid on küpsenud juba aastaid. Kui keskkonnakaitsjate jaoks on laienemisotsus hea uudis, siis metsaomanikke teeb see pigem murelikuks.
Looduskaitsetoetused tõusevad veidi. Erametsaliit: „Õiglane see küll pole“ (10)
Lisatud kommentaaridNatura 2000 sihtkaitsevööndis asuvate erametsade toetus tõuseb järgmiseks kolmeks aastaks 26 euro võrra hektari kohta aastas.
Mari Kartau: kui Eestit keegi Euroopas metsaküsimustes ei esinda, siis pole ime, et meile seatakse mõistusevastased eesmärgid (1)
Euroopas otsustatakse metsa-asju sageli põllumajandusministrite ringis, meil on metsandus aga hoopis kliimaministeeriumi all. Kas see võib olla põhjus, miks näiteks Soome suudab oma metsandusele paremad tingimused välja rääkida?
Euroopa Komisjon teatas, et Euroopa Liidu raadamismääruse rakendamine lükatakse aasta võrra edasi. Sellegipoolest sündis otsusega samal päeval esmane rakendamise juhis, mille puudumist varem määrusele ette heideti.
RMK teatas algavatest looduskaitsetöödest Alutagusel ehk kraavide kinniajamisest Selisoo lähistel. Puude kuivamine alal vähemalt osaliselt on paratamatu ja oodatud.
Eesti Maaülikool saatis eelmisel nädalal laiali avaliku pöördumise, kus kritiseeriti Kliimaministeeriumi algatatud seaduste muudatusi. Metsa- ja looduskaitseaktid mõjutavad ka nende Eesti elanike elu, kel otsene puutumus valdkondadega puudub.
Alles sai RMK kinnitatud oma uue arengukava, kui valitsusest hakkas tulema seadusemuudatuse eelnõusid. Mikk Marran ütleb, et üllataval kombel enamasti ühtivad need muudatused riigimetsa tulevikuplaanidega.
Kliimaministeerium saatis augusti alguses avalikule kooskõlastusringile kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Järgnes kriitikalaviin nii ametlikus tagasisides kui ka avalikes pöördumistes.
Intervjuu RMKga: miks ikkagi oli vaja Soomaal sood taastada terve kena metsa arvelt? (37)
Kas kliimale on kasulikum mets või soo?Kriitikud toovad esile loodusele tekkiva kahju ja kliimamõju, viidates, et ei ole mõistlik kahjustada ala, mida on peagi kavas kaitsma hakata.
Kõik pooled on nõus, et metsaomanikele makstav toetus looduskaitseliste piirangute eest vajab juba ammu suurendamist. Nüüd tuli kliimaminister välja plaaniga võtta osa puuduvast rahast niigi nappide metsahooldustoetuste arvelt.
Kliimaministeerium jõudis nüüdseks juba pea seitse aastat kestnud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmisega juulikuus vahefinišisse, mil kooskõlastusringile saadeti nende kahe seaduse muudatuste ettepanek.
VASTUKAJA | Helena Eenok: on arusaamatu, miks ei taha kliimaministeerium kehtestada pesitsusrahu ning kaitsta rohekoridore ja pühapaikasid (51)
Hetkel käimasolev metsa- ja looduskaitsereform käsitleb mitmeid teemasid, millega Eesti Metsa Abiks (EMA) aastaid tegelenud on ning mitmeid muudatusi eelnõus tervitame tänutundega, kirjutab oma vastukajas kliimaministeeriumi värskelt avaldatud looduskaitseseaduse muudatuste eelnõule EMA juht Helena ...
Kliimaministeerium soovib kaitse alla võtta 30% maast ja hoida seda taset. ELF: sellise range lae seadmisega ei saa nõustuda (140)
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused. Peale kaitsealade laiendamise plaanitakse keelata lageraied 125 000 hektaril ning anda metsatööstusele 100 000 hektarit istanduste rajamiseks.
Kliimaministeerium sai valmis looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketi, milles pidas vajalikuks sätestada eesmärk kaitsta riiklikult Eesti maa-alast kuni 30 protsenti, aga mitte aga rohkem.
Maaomanik saab keskkonnaportaalist või metsaregistrist ise uurida, millised looduskaitset vajavad väärtused tema maal asuvad, kuid keskkonnaamet otsustas maaomanikele teabe veelgi lähemale tuua ja hakata muutuste kohta e-kirjaga teavitusi saatma.
Euroopa Liidus metsaomanikke esindav pr Langue lükkab ümber Eesti poliitikute tüüpvabanduse: „See on Brüsseli, mitte meie otsus!“. „Euroopa Nõukogus on ju ka teie ministrid,“ ütleb ta.