Suve algus tõi mitmeid vahvaid metsarahva üritusi. Kutsevõistlustel Järvseljal selgitati parimad pea kõigil aladel, mis metsas toimetajatele vajalikud. Arboristid panid end proovile kuue riigi mõõduvõtmisel Luua Metsanduskoolis. Noored forvarderioperaatorid võistlesid teleekraanil.

Enne ameti maha panemist otsustas regionaalminister Madis Kallas kaitstavatel loodusobjektidel seadusega lubatud tööde eest mitte enam toetust maksta.

Maaomanike meeleavaldusel osalenud tõdesid, et poliitikud oskavad ilusat juttu rääkida, kuid kas sellele ka teod järgnevad, on kahtlane. Lauri Hussar lubas pöördumist Riigikogu juhatuses arutama hakata juba järgmisel istungil.

Seni on räägitud Euroopa eesmärkidele tuginevalt 30% metsa kaitsmise vajadusest. Nüüd on number märkamatult kasvanud kolmandikuni. Miks, selle kohta kliimaministeeriumil uuringuid ette näidata ei ole.

Kümme Eesti keskkonnaorganisatsiooni hoiatavad, et praegune kliimaseadus ohustab Eesti elurikkust ning pole kooskõlas riigi võetud kohustustega.

Eesti Erametsaliit korraldab 29. mail Toompeal Riigikogu ees meeleavalduse, millga soovitakse võidelda eramaale seatavate piirangute ning kiire maamaksu tõusu vastu.

Mitme Eesti ametniku esmane ja ainus mure on tööstuse käekäik? Õige vastus: mitte ühtegi, küll aga tegutseb neid digimajanduse ja turismi valdkonnas. Nii me Eesti majandust küll ei kahekordista, leiab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla.

Kriise on mitmesuguseid. Näiteks sõda on reaalne – kuulid vilisevad, pommid kukuvad, inimesed surevad. Kliimakriis aga on imaginaarne – kuigi alati on juhtunud loodusõnnetusi, siis otsene oht meie kõigi elule on kusagil tulevikus.

Kliimaministeerium on pakkunud välja lahendused Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse osas. Rikkumismenetlused on seotud Natura hindamise ja Natura alade kaitse korraldamisega.

Autoriteetsed teadlased Rooma klubist tulid kokku ja arutasid kliimaseaduse kava. Sündinud seisukohad kutsuvad seaduse koostajaid üles arvestama reaalsusega.

Austria metsaorganisatsioonid on algatanud avaliku petitsiooni Euroopa metsanduspoliitika vastu. Rahunenud pole ka muu Euroopa põllu- ja metsamehed. Ka Eesti metsaomanikud kaaluvad protestimist.

Seekordse Metsalehe teadusloost saame lugeda, et erinevalt meil levitatavast narratiivist on Läti metsad pärast kuivendamist süsiniku sidujad.

Täna toimuvad Riias metsa- ja põllumajandussektori meeleavaldused, kus inimesed avaldavad oma seisukohti maa võõrandamise kohta looduskaitse nimel ilma piisavate kompensatsioonimehhanismideta.

Sarnaselt Eestile saavad ka Läti metsaomanikud looduskaitseliste piirangute kompensatsiooniks tillukesi summasid. Juhtimaks valitsuse tähelepanu metsasektori probleemidele, kogunevad metsaomanikud ja metsatöölised 5. märtsil valitsuskabineti ees ühisele meeleavaldusele.

Samal ajal kui enamus jälgib pingeliselt ettevalmistusi Eurovisiooniks, on olemas vähemus, kes hoiab kätt Euroopa Liidu kliimaeesmärkide pulsil.

Euroopa Kontrollikoja avaldas aruande, milles hoiatab, et kuigi Euroopa Liit on investeerinud 430 miljonit eurot biokütuste arendamisse, ei ole need endiselt konkurentsivõimelised – ja mis veel kummalisem – need pole alati ka keskkonnasõbralikud.

Riigikohtu halduskolleegiumi rõhutab oma kohtumääruses, et kuigi keskkonnaühendused võivad ühe kaebuse esitada korraga paljude raielubade andmise keelamiseks, saab seda teha siiski vaid ühes või teises konkreetses metsas, mitte üldsõnaliselt paljudes metsades.

Peaksime taastama 30% elupaiku, et täita Euroopa elurikkuse eesmärke. Paraku pole kokku arvutatud, kuidas mõjutab see kliimaeesmärkide täitmist. Eriti palju küsimusi tekitab metsamaa märgaladeks muutmine.

Kui palju on ikkagi Eestis kaitsealust metsa? Eri metoodikatega on jõutud mitmesuguste arvudeni. Keskkonnaagentuur kogus Metsalehe palvel info kaardikihtidelt kokku ja tulemus on vähemalt 33 protsenti.

Kuus aastat pidid metsaomanikud oma kulu ja kirjadega kokkuostjatele tõestama, et nende raiutud puit pole tulnud loodusväärtuste arvel. Nüüd on loota mõistlikumat süsteemi.

„Kõik ei hinda istutatud metsi alati ja nende eelised pole nii laialt tuntud kui peaksid,“ ütles FAO metsandusosakonna direktor Zhimin Wu. „Kuid säästvalt majandatud istutatud metsad on võidukas strateegia, mis toob inimkonnale ja planeedile tohutult kasu.“