Nii nagu Euroopa Liidu erinevad direktoraadid näivad vahel toimivat kui luik, haug ja vähk, samamoodi on ka maailma kliimaraportis samade andmete alusel jõutud eri osades kohati üksteisele vastutöötavate järeldusteni.
Metsandust nähakse sel nädalal avaldatud IPCC kliimamuutuste raportis lahendusena, mitte probleemina. Murekoht on raadamine troopikas.
Värske IPCC sünteesiraport koputab poliitikute ja finantsmaailma südamele – vaja on otsustavalt rohkem investeerida kõigesse, mis aitab kliimamuutusi pidurdada ja nendega kohaneda. Teine oluline muutus on senisest suurem arvestamine inimesega, eriti nõrgematega, kes kannatavad muutustes kõige enam.
Lindude kaitsmiseks ja elurikkuse tagamiseks tuleb kehtestada metsaraie keeld kogu pesitsusperioodi jooksul. Metsalindude arvukus on alates 1983. aastast vähenenud igal aastal 1%, mille üks põhjus on liigintensiivne metsaraie, eriti pesitsusperioodil. Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis ig...
Kuus Eestis metsa-, puidu- ja energeetikasektoris tegutsevat esindusorganisatsiooni saatsid koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade juhtidele pöördumise, milles rõhutavad puidu olulisust maapiirkondade tööhõives, Eesti elanike toimetulekus ning kliimakriisi lahendamisel.
Keskkonnaminister Madis Kallas allkirjastab määruse, millega vähendatakse riigimetsa uuendusraiete pindala järgneval viiel aastal 10 490 hektari pealt 9180 hektarile.
Metsaleht küsitles valimsikompassi valmistamiseks riigikokku kandideerijad. Lisaks kompassile sündis küsitlusest muudki huvitavat informatsiooni. Tegu pole mõistagi täppisteadusega, kuid vastustest on võimalik välja lugeda mõningaid trende nii erakondade lõikes kui ka üldisemalt.
Uue aasta algul tärkas lootus, et viis aastat ette valmistatud metsanduse arengukava saab lõpuks kinnitatud. Kuigi valitsuses jõuti kokkuleppele, siis riigikogus lahvatasid taas poliitilised erimeelsused ja dokument pannakse nüüd valimiste eelseks ajaks ootele.
Kõigi erakondade kandidaadid on mures selle pärast, et põletame liialt palju puitu ega väärinda seda piisavalt. Asi läheb huvitavaks siis, kui uurida, mida lahendusteks pakutakse.
Sa võid olla ultraliberaal, kuid oma üllatuseks avastada, et metsaküsimustes on su vaated hoopis padukonservatiivsed. Ja vastupidi. Proovi järele, keda peaksid valima, et saaksid just sulle sobiva metsapoliitika!
Põllupinda võiks kliimaeesmärkide nimel vähendada ja metsa-alasid suurendada, samas ei tohi unustada, et neis valdkondades tegutsevad inimesed teeniksid oma ettevõtlusega kasumit, selgitati Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnafoorumil.
10. veebruari hommikul edastas Eesti Puitmajaliit MTÜ omapoolse pöördumise riigikogu keskkonnakomisjonile ja - majanduskomisjonile, kus kritiseerib teravalt metsanduse arengukava puudujääke ning viitavad olemasolevale menetlusprotsessile, kui valmiseelsele demagoogiale.
Metsanduse arengukava loodi viis aastat, rakendatakse aga seitse. Hoolimata pikast, vaidlusi täis protsessist leidub seal uut teadmist ja pikka vaadet vähe.
Maa-ametis on valminud määruse eelnõu, millega soovitakse muuta riigi omandusse võõrandatava maa hindamise metoodikat, et võrdselt koheldaks nii looduskaitsealuste kui ka muudes avalikes huvides vajalike maade omanikke.
Teisipäeval läbis metsanduse arengukava riigikogus esimese lugemise. Viimased parandused eelnõusse tehti keskkonnaorganisatsioonide ettepanekul. Metsasektor pole rahul eelkõige majandusmetsade pindala säilitamise mõõdiku väljajätmisega.
Täna toimus riigikogus metsanduse arengukava esimene lugemine. Vaatamata tulistele vaidlustele eelnõud läbi ei kukutatud ning on lootus, et veel see riigikogu koosseis viis aastat menetletud dokumendi vastu võtab.
Olenemata sellest, kas elad Alutagusel, Karulas, Rail Balticu trassi läheduses või Nursipalus, võib riigil tekkida sinu maade vastu huvi ja sel juhul on inimene tavaliselt nõrgemal positsioonil.
Metsanduse arengukava ümber on vaieldud üle viie aasta, mille sisse jääb ka kaks aastat, mil kava oleks juba kehtima pidanud. Täna oli ajalooline hetk, mil kava läbis edukalt valitsuse, riigikogu juhatuse ning keskkonnakomisjoni. Esimene lugemine riigikogus tuleb 24. jaanuaril.
On lootus, et viis aastat kirgi kütnud metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitatakse lõpuks ära.
Detsembri keskel avaldati viimane versioon Metsanduse arengukava eelnõust aastani 2030. Eesti metsatöötajate ametiühing ja Eesti metsa- ja puidutööstuse liit aga näevad, et olukord on sõjamõjusid arvesse võttes muutunud ning eelnõust on jäänud välja mitmed olulised aspektid.
Keskkonnaminister Madis Kallas vastas värskes „Rohepöörane“ taskuhäälingu episoodis kõikidele painavatele küsimustele, mis puudutavad Eesti metsa tulevikku.
Erametsaomanike hinnangul on looduskaitselised piirangud Eesti metsades kasvanud mõõdutundetult ning nad leiavad, et tagamaks metsaomanikele tehtavate investeeringute perspektiivikuse osas kindlustunne, on vajalik kehtestada kaitstavatele metsadele maksimaalne pindalaline piir.
Valitsuse neljapäevasel istungil oleks pidanud kinnitatama ka riigimetsa raiemahud, seda aga ei juhtunud. Eelkõige Isamaa survel otsustati otsus enne kinnitamist paremini läbi kaaluda.
Keskkonnaministri väljapakutud raiemahtude vähendamine peaaegu 1200 hektari võrra ei leidnud valitsuses toetust.
Eelmise aasta suvest on Suure Munamäe kuusikus jõudsalt laienenud üraskikolded ja on ilmselge, et puud hukkuvad. Rõuge valla rahvas sai nüüd keskkonnaametilt teada, et olukorra muutmiseks ei ole plaanis midagi teha.
Suur Munamägi on märgiline koht ja ka seal toimuv vaidlus on märgiline.
Lõplikult kokku lepitud kliimaeesmärgid toovad eelkõige metsa- ka maasektorile senisega võrreldes viiekordse süsinikusidumise kohustuse. Pingutama peavad ka transport, põllumajandus, väikesemahuline energiatootmine, tööstus ja jäätmekäitlejad, kuid nemad võivad pingutusi omavahel jagada.
Keskkonnaminister Madis Kallas ütleb Maalehele antud intervjuus, et ka teadlased tõlgendavad meie metsadega toimuvat väga erinevalt ning lõplikku tõde metsanduse kohta ei tea keegi. „See on aga paratamatus, et meie raiemahud peavad vähenema,“ sõnab Kallas.
Eile üllatas ERRi portaal kliimahuvilisi uudisega, nagu püüaks Eesti saada LULUCF-i määrusesse leevendusmeetmeid. Keskkonnaministeerium kinnitab, et töö käib seni kokku lepitud paindlikkuste ning kompensatsioonimehhanismide säilitamise nimel.
