Tegelikult on kurb ja mõnevõrra piinlik, et ainus viis omandist tulu saada on sellest loobudes. Omanik tahab olla omanik. Loobumine tähendab tihti eluviisi muutust – sunnime maalt linna, katkestame sideme kodukohaga.
Märkimisväärsemgi kui raadamismääruse rakendamise edasilükkamine on uue, riskivabade riikide kategooria kehtestamine. Eestil on lootus selle kaudu pääseda leebemate nõudmistega.
Ida-Virumaa Alutaguse valla elanikud said oktoobri keskel šokiteatena teada kliimaminister Yoko Alenderi ametlikult algatatud Alutaguse rahvuspargi laiendamisest, mis võib kaasa tuua kitsendusi. Maaleht otsis vastust, mis tegelikult toimuma hakkab.
Kohalikke elanikke kaasatakse riigimetsa majandamisesse nüüd uue nime all ja värskendatud viisil. Omavalitsused saavad suurema rolli ja asulalähedased metsad nimetatakse kogukonnaaladeks. Õigusselgust oleks aga vaja veelgi rohkem.
Idavirulased on nördinud keskkonnaminister Yoko Alenderi üllatuslikult, kohalikega konsulteerimata välja kuulutatud Alutaguse rahvuspargi laiendamise pärast ja kaaluvad kohtusse pöördumist.
Metsandust puudutavad seadusemuudatused on nii mahukad, et sealt võib aina midagi uut leida. Metsandusfoorumil avasid tagamaid kliimaministeeriumi esindajad.
Soomes motiveerib metsaomanikke loodust hoidma nii seadusandlus kui ka erinevad toetusskeemid. Meiega võrreldes on olulisem vabatahtliku looduskaitse erinevate vormide osatähstus.
Alutaguse rahvuspargi laiendamise plaanid on küpsenud juba aastaid. Kui keskkonnakaitsjate jaoks on laienemisotsus hea uudis, siis metsaomanikke teeb see pigem murelikuks.
Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuvate erametsade toetus tõuseb järgmiseks kolmeks aastaks 26 euro võrra hektari kohta aastas.
Euroopas otsustatakse metsa-asju sageli põllumajandusministrite ringis, meil on metsandus aga hoopis kliimaministeeriumi all. Kas see võib olla põhjus, miks näiteks Soome suudab oma metsandusele paremad tingimused välja rääkida?
Euroopa Komisjon teatas, et Euroopa Liidu raadamismääruse rakendamine lükatakse aasta võrra edasi. Sellegipoolest sündis otsusega samal päeval esmane rakendamise juhis, mille puudumist varem määrusele ette heideti.
RMK teatas algavatest looduskaitsetöödest Alutagusel ehk kraavide kinniajamisest Selisoo lähistel. Puude kuivamine alal vähemalt osaliselt on paratamatu ja oodatud.
Eesti Maaülikool saatis eelmisel nädalal laiali avaliku pöördumise, kus kritiseeriti Kliimaministeeriumi algatatud seaduste muudatusi. Metsa- ja looduskaitseaktid mõjutavad ka nende Eesti elanike elu, kel otsene puutumus valdkondadega puudub.
Möödunud nädalal ehmatasid avalikkust pildid Viljandimaalt, kus oli hävinud 50 hektarit riigimetsa – esialgu, metsa uputamine on seal kavas tervelt 300 hektaril. Tegu polnud siiski loodusõnnetusega, vaid riigi teadliku tegevusega, mida põhjendatakse vajadusega kaitsta loodust ning võidelda kliimamuu...
Eestit aastakümneteks mõjutav kliimaseadus läbis kooskõlastusringi. Vastustest tuleb välja üks: keegi pole plaaniga rahul.
Keskkonnaagentuur liitus nende asutuste ja ettevõtetega, mis on vastu kliimaministeeriumi plaanile lubada Eestisse metsaistanduste ehk puupõldude rajamist.
Kriitikud toovad esile loodusele tekkiva kahju ja kliimamõju, viidates, et ei ole mõistlik kahjustada ala, mida on peagi kavas kaitsma hakata.
Kõik pooled on nõus, et metsaomanikele makstav toetus looduskaitseliste piirangute eest vajab juba ammu suurendamist. Nüüd tuli kliimaminister välja plaaniga võtta osa puuduvast rahast niigi nappide metsahooldustoetuste arvelt.
Kliimaministeerium jõudis nüüdseks juba pea seitse aastat kestnud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmisega juulikuus vahefinišisse, mil kooskõlastusringile saadeti nende kahe seaduse muudatuste ettepanek.
Hetkel käimasolev metsa- ja looduskaitsereform käsitleb mitmeid teemasid, millega Eesti Metsa Abiks (EMA) aastaid tegelenud on ning mitmeid muudatusi eelnõus tervitame tänutundega, kirjutab oma vastukajas kliimaministeeriumi värskelt avaldatud looduskaitseseaduse muudatuste eelnõule EMA juht Helena ...
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused. Peale kaitsealade laiendamise plaanitakse keelata lageraied 125 000 hektaril ning anda metsatööstusele 100 000 hektarit istanduste rajamiseks.
Enne ameti maha panemist otsustas regionaalminister Madis Kallas kaitstavatel loodusobjektidel seadusega lubatud tööde eest mitte enam toetust maksta.
Maaomanike meeleavaldusel osalenud tõdesid, et poliitikud oskavad ilusat juttu rääkida, kuid kas sellele ka teod järgnevad, on kahtlane. Lauri Hussar lubas pöördumist Riigikogu juhatuses arutama hakata juba järgmisel istungil.
Maaomanikele looduskaitseliste piirangute õiglane hüvitamine on olnud vaidlusalune teema juba aastakümneid. Kolmapäeval toimus Toompeal riigikogu ees Eesti Erametsaliidu korraldatud meeleavaldus, millega nõutakse, et riik hüvitaks maaomanikele nende maadele seatud looduskaitselised piirangud õiglase...
Loodusressursside aastakonverentsil „Tõde või tegu“ rõhutati, et tulevikus on oluline leida tasakaal majanduskasvu ja keskkonnakaitse vahel, kasutada ressursse nutikalt ning tagada ühiskonna kohanemisvõime.
Maaomanikud soovivad maadevahetuse taastamist ja õiglast looduskaitseliste piirangute kompensatsiooni. Kliimaministeerium välistab esimese ja arutab teist.
Kui oled maa- ja metsaomanik, tasub aeg-ajalt metsaregistris vaatama käia, ega sinu maale mõnda tegutsemispiirangut pole kehtestatud. Keskkonnaamet maaomanikke piirangute seadmisest reeglina omanikku eraldi ei teavita.
Seni on räägitud Euroopa eesmärkidele tuginevalt 30% metsa kaitsmise vajadusest. Nüüd on number märkamatult kasvanud kolmandikuni. Miks, selle kohta kliimaministeeriumil uuringuid ette näidata ei ole.
Kümme Eesti keskkonnaorganisatsiooni hoiatavad, et praegune kliimaseadus ohustab Eesti elurikkust ning pole kooskõlas riigi võetud kohustustega.
