Alutaguse rahvuspargi laiendamise plaanid on küpsenud juba aastaid. Kui keskkonnakaitsjate jaoks on laienemisotsus hea uudis, siis metsaomanikke teeb see pigem murelikuks.
Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuvate erametsade toetus tõuseb järgmiseks kolmeks aastaks 26 euro võrra hektari kohta aastas.
Euroopas otsustatakse metsa-asju sageli põllumajandusministrite ringis, meil on metsandus aga hoopis kliimaministeeriumi all. Kas see võib olla põhjus, miks näiteks Soome suudab oma metsandusele paremad tingimused välja rääkida?
Euroopa Komisjon teatas, et Euroopa Liidu raadamismääruse rakendamine lükatakse aasta võrra edasi. Sellegipoolest sündis otsusega samal päeval esmane rakendamise juhis, mille puudumist varem määrusele ette heideti.
RMK teatas algavatest looduskatisetöödest Alutagusel ehk kraavide kinniajamisest Selisoo lähistel. Puude kuivamine alal vähemalt osaliselt on paratamatu ja oodatud.
Soomaa Öördi raba on üks neist paigust, kus kliimaministeeriumi haldusala on asunud taastama sood. Paraku valiti selleks paigaks mitte mõni ammendunud turbakaevandus, enam kui 150 aastaga välja kujunenud uus ökosüsteem, mis nüüd üle uputati ja hävitati.
Möödunud nädalal ehmatasid avalikkust pildid Viljandimaalt, kus oli hävinud 50 hektarit riigimetsa – esialgu, metsa uputamine on seal kavas tervelt 300 hektaril. Tegu polnud siiski loodusõnnetusega, vaid riigi teadliku tegevusega, mida põhjendatakse vajadusega kaitsta loodust ning võidelda kliimamuu...
Eestit aastakümneteks mõjutav kliimaseadus läbis kooskõlastusringi. Vastustest tuleb välja üks: keegi pole plaaniga rahul.
Keskkonnaagentuur liitus nende asutuste ja ettevõtetega, mis on vastu kliimaministeeriumi plaanile lubada Eestisse metsaistanduste ehk puupõldude rajamist.
Kriitikud toovad esile loodusele tekkiva kahju ja kliimamõju, viidates, et ei ole mõistlik kahjustada ala, mida on peagi kavas kaitsma hakata.
Kõik pooled on nõus, et metsaomanikele makstav toetus looduskaitseliste piirangute eest vajab juba ammu suurendamist. Nüüd tuli kliimaminister välja plaaniga võtta osa puuduvast rahast niigi nappide metsahooldustoetuste arvelt.
Kliimaministeerium jõudis nüüdseks juba pea seitse aastat kestnud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmisega juulikuus vahefinišisse, mil kooskõlastusringile saadeti nende kahe seaduse muudatuste ettepanek.
Hetkel käimasolev metsa- ja looduskaitsereform käsitleb mitmeid teemasid, millega Eesti Metsa Abiks (EMA) aastaid tegelenud on ning mitmeid muudatusi eelnõus tervitame tänutundega, kirjutab oma vastukajas kliimaministeeriumi värskelt avaldatud looduskaitseseaduse muudatuste eelnõule EMA juht Helena ...
Suve algus tõi mitmeid vahvaid metsarahva üritusi. Kutsevõistlustel Järvseljal selgitati parimad pea kõigil aladel, mis metsas toimetajatele vajalikud. Arboristid panid end proovile kuue riigi mõõduvõtmisel Luua Metsanduskoolis. Noored forvarderioperaatorid võistlesid teleekraanil.
Enne ameti maha panemist otsustas regionaalminister Madis Kallas kaitstavatel loodusobjektidel seadusega lubatud tööde eest mitte enam toetust maksta.
Maaomanike meeleavaldusel osalenud tõdesid, et poliitikud oskavad ilusat juttu rääkida, kuid kas sellele ka teod järgnevad, on kahtlane. Lauri Hussar lubas pöördumist Riigikogu juhatuses arutama hakata juba järgmisel istungil.
Maaomanikele looduskaitseliste piirangute õiglane hüvitamine on olnud vaidlusalune teema juba aastakümneid. Kolmapäeval toimus Toompeal riigikogu ees Eesti Erametsaliidu korraldatud meeleavaldus, millega nõutakse, et riik hüvitaks maaomanikele nende maadele seatud looduskaitselised piirangud õiglase...
Loodusressursside aastakonverentsil „Tõde või tegu“ rõhutati, et tulevikus on oluline leida tasakaal majanduskasvu ja keskkonnakaitse vahel, kasutada ressursse nutikalt ning tagada ühiskonna kohanemisvõime.
Maaomanikud soovivad maadevahetuse taastamist ja õiglast looduskaitseliste piirangute kompensatsiooni. Kliimaministeerium välistab esimese ja arutab teist.
Kui oled maa- ja metsaomanik, tasub aeg-ajalt metsaregistris vaatama käia, ega sinu maale mõnda tegutsemispiirangut pole kehtestatud. Keskkonnaamet maaomanikke piirangute seadmisest reeglina omanikku eraldi ei teavita.
Seni on räägitud Euroopa eesmärkidele tuginevalt 30% metsa kaitsmise vajadusest. Nüüd on number märkamatult kasvanud kolmandikuni. Miks, selle kohta kliimaministeeriumil uuringuid ette näidata ei ole.
Mitme Eesti ametniku esmane ja ainus mure on tööstuse käekäik? Õige vastus: mitte ühtegi, küll aga tegutseb neid digimajanduse ja turismi valdkonnas. Nii me Eesti majandust küll ei kahekordista, leiab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla.
Kriise on mitmesuguseid. Näiteks sõda on reaalne – kuulid vilisevad, pommid kukuvad, inimesed surevad. Kliimakriis aga on imaginaarne – kuigi alati on juhtunud loodusõnnetusi, siis otsene oht meie kõigi elule on kusagil tulevikus.
Kliimaministeerium on pakkunud välja lahendused Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse osas. Rikkumismenetlused on seotud Natura hindamise ja Natura alade kaitse korraldamisega.
Poliitikute debatis jäi kõlama mõte, et ökohüved tuleb hinnastada ning vastavalt sellele otsustada, kui suures ulatuses eelarve loodust kaitsta võimaldab. Alustada tuleb õiglastest kompensatsioonidest maaomanikele.
Jutt vajadusest looduskaitselised piirangud metsaomanikele kompenseerida ei lõpe, aga tegusid riigi poolt on vähe. Nüüd otsustas metsaomanike esinduskogu tänavale tulla ja oma meelsust näidata.
Pärast poolteist aastat kestnud vaagimist otsustas kliimaministeerium Hiiumaale Eesti seitsmendat rahvusparki mitte moodustada, küll aga võetakse saarel kaitse alla täiendavalt 7000 hektarit riigimetsa, nii et Hiiumaal jääb edaspidi RMK majandatavaks napilt 10 000 ha.
Et vältida kaitse alla määratud alade raiumist, luuakse RMK ja ametkondade vahel uus info liikumise süsteem. Tööd saavad ka kolm ökoloogi, kes hakkavad metsamajandamist looduskaitse seisukohalt analüüsima.
Autoriteetsed teadlased Rooma klubist tulid kokku ja arutasid kliimaseaduse kava. Sündinud seisukohad kutsuvad seaduse koostajaid üles arvestama reaalsusega.
