Kriise on mitmesuguseid. Näiteks sõda on reaalne – kuulid vilisevad, pommid kukuvad, inimesed surevad. Kliimakriis aga on imaginaarne – kuigi alati on juhtunud loodusõnnetusi, siis otsene oht meie kõigi elule on kusagil tulevikus.
Kliimaministeerium on pakkunud välja lahendused Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse osas. Rikkumismenetlused on seotud Natura hindamise ja Natura alade kaitse korraldamisega.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi rakendusgeoloogia teaduri Marko Kohvi vastulause eelmise Metsalehe juhtkirjale („Soofiilide sõjaplaan hävitab metsa“, Mari Kartau, Metsaleht 28.03.2024).
Poliitikute debatis jäi kõlama mõte, et ökohüved tuleb hinnastada ning vastavalt sellele otsustada, kui suures ulatuses eelarve loodust kaitsta võimaldab. Alustada tuleb õiglastest kompensatsioonidest maaomanikele.
Jutt vajadusest looduskaitselised piirangud metsaomanikele kompenseerida ei lõpe, aga tegusid riigi poolt on vähe. Nüüd otsustas metsaomanike esinduskogu tänavale tulla ja oma meelsust näidata.
Seekordse Metsalehe teadusloost saame lugeda, et erinevalt meil levitatavast narratiivist on Läti metsad pärast kuivendamist süsiniku sidujad.
Euroopa Liit lükkas esmaspäeval määramata ajaks edasi looduse taastamise määruse, vahendas ERR. Kaheksa liikmesriiki loobusid eelnõud toetamast.
Valitsus otsustas toetada Euroopa Komisjoni plaani täiustada metsaseiret, et täita lüngad Euroopa metsi käsitlevas teabes ja luua metsa kohta terviklik teadmusbaas, kuid muretseb selle hinna pärast, teatas kliimaministeerium.
Täna toimuvad Riias metsa- ja põllumajandussektori meeleavaldused, kus inimesed avaldavad oma seisukohti maa võõrandamise kohta looduskaitse nimel ilma piisavate kompensatsioonimehhanismideta.
Sarnaselt Eestile saavad ka Läti metsaomanikud looduskaitseliste piirangute kompensatsiooniks tillukesi summasid. Juhtimaks valitsuse tähelepanu metsasektori probleemidele, kogunevad metsaomanikud ja metsatöölised 5. märtsil valitsuskabineti ees ühisele meeleavaldusele.
Samal ajal kui enamus jälgib pingeliselt ettevalmistusi Eurovisiooniks, on olemas vähemus, kes hoiab kätt Euroopa Liidu kliimaeesmärkide pulsil.
Enam kui pooltuhat metsaomanikku osalesid küsitlusel, mille tulemus näitas, et suur osa nendest peavad maadevahetust looduskaitseliste piirangute korral iga-aastase õiglase rahalise kompensatsiooni kõrval õiglaseks hüvitismeetmeks. Riik esialgu maadevahetust ei toeta.
Lageraied on olnud pinnuks silmas kogukondadele üle Eesti. Kliimaministeeriumi eelnõu mõte on anda võim taas rahvale, ent looduskaitsjate sõnul saavutab see hoopis vastupidise.
Peaksime taastama 30% elupaiku, et täita Euroopa elurikkuse eesmärke. Paraku pole kokku arvutatud, kuidas mõjutab see kliimaeesmärkide täitmist. Eriti palju küsimusi tekitab metsamaa märgaladeks muutmine.
Muu hulgas tahetakse Euroopas teada, kuidas ja millal Eesti põlevkivi kasutamise lõpetab.
Metsalehe avaküljel on andmed selle kohta, kui palju Eesti metsa on kaitse all. Keskkonnaagentuur tegi selle väljaselgitamiseks ära tubli töö.
Kui palju on ikkagi Eestis kaitsealust metsa? Eri metoodikatega on jõutud mitmesuguste arvudeni. Keskkonnaagentuur kogus Metsalehe palvel info kaardikihtidelt kokku ja tulemus on vähemalt 33 protsenti.
Kuus aastat pidid metsaomanikud oma kulu ja kirjadega kokkuostjatele tõestama, et nende raiutud puit pole tulnud loodusväärtuste arvel. Nüüd on loota mõistlikumat süsteemi.
„Kõik ei hinda istutatud metsi alati ja nende eelised pole nii laialt tuntud kui peaksid,“ ütles FAO metsandusosakonna direktor Zhimin Wu. „Kuid säästvalt majandatud istutatud metsad on võidukas strateegia, mis toob inimkonnale ja planeedile tohutult kasu.“
Riik peab suutma omanikult võõrandada range kaitsega metsa. Selleks vajalikud sajad miljonid eurod rahahädas Eesti riigil puuduvad. Foreko kontserni metsasektori juhi Marti Piirimäe sõnul tuleks taastada kunagi kasutusel olnud maadevahetus.
Soome Metsähallituse poolt viimastel aastatel riigimetsades läbi viidud kontrollitud põlengud looduse taastamiseks on loonud uue keskkonna sadadele putukaliikidele, vahendab portaal forest.fi.
Viis looduskaitset esindavat liiget astusid sel nädalal FSC-st välja. Kuu aega teatas sertifikaadist loobumisest Rakvere metsaühistu.
Metsisele plaanitakse suurematsorti elupaigalaiendusi Kilingi-Nõmme kandis. Maaomanikud on mures uute piirangute pärast metsamajandamisel ning koos keskkonnaametiga püütakse leida lahendust.
Maaomanikud on seni olnud sageli viimased, kes nende maadele asunud kaitsealustest liikidest teada saavad. Tänu värskele kohtulahendile on lootust, et olukord muutub.
Üks tilluke rähn oleks peaaegu välja surnud, kui Ameerika Ühendriikide looduskaitse jätkanuks vaid käskude ja keeldudega. Ka Eesti jaoks on olemas parem võimalus.
Lääne-Virumaal asuva Käsmu küla kogukond saatis keskkonnaametnikele teravatoonilise pöördumise, milles olid selgelt vastu sealkandis järjekordsete keskkonnalaste piirangualade kehtestamisele.
Riigimetsa raiemaht hakkab vähenema, kuid mitte järsult. Plaanid tehakse nagu ikka kooskõlas pikaajaliste prognoosidega ja edaspidi on kavas mõelda saja aasta peale ette, et nii looduskaitsjad kui ettevõtjad saaks plaane teha.
Hakkame lõpetama! Just sellise sõnumi annavad metsasektorile viimase aja kohtulahendid. Keskkonnaaktiviste võib õnnitleda töövõidu puhul – Eesti majanduse alustala ja oma olemuselt kõige keskkonnasõbralikum tootmisvaldkond on kadumas.
Keskkonnaagentuuris on valmimas jäjekordne kasvuhoonegaaside prognoos. Vahepeal justkui heite poolele kukkunud metsamaa on graafikus taas sidumise poolel.
