„Minul olid lapsena kõige olulisemateks seltsilisteks loomad,“ räägib Anu Raud. „Eriti oluline koduloom oli lehm, keda tuli vahel ka endal lapsena ketiga ümber tõsta. Linnalapsi saadeti lausa selleks maale, et nad värske piima peal kosuks ning kuna minu lapseiga oli väga vaene, siis oligi see peaaegu ainuke võimalus. Minu silmis on lehm tänini püha loom, eriti kui mõtlen, kui paljud lapsed on just piimarahaga suudetud koolitada.“

Jaan Tammsalu meenutab, kuidas tema vanaemale tehti peale vanaisa surma ettepanek lehm ära likvideerida. „Just nii öeldigi, ära likvideerida. Vanaema, kes oli terava ütlemisega, käratas, et kas te tahate tõesti mu viimase sõbra ära tappa,“ räägib Tammsalu. Tema väiksena lehmalüpsi selgeks ei saanud, küll aga oli ka ise tubli piimajooja.

Loomadele ja maaelule lisaks tuleb saates juttu inimestest ja omavahelistest suhetest, ka sellest, kuidas varasemal ajal piisas kodust minnes sellest, et ukse taha pandi luud.

„Minu jaoks räägib see sellest, et kõige kõvem ja parem lukk üldse on usaldus,“ märgib Anu Raud.

Jaga
Kommentaarid