Tõnis Asson: Lähis-Ida. Kas meile nii lähedal või väga kaugel?

Ebapüsivus on Lähis-Ida regioonis ainus püsiv suurus. Kuid 7. oktoobril alanud Hamasi–Iisraeli sõda pole kaugeltki läbi, see alles algas.

1996. aastal lendasin Norra pataljoni ohvitseridega Liibanoni, et tutvuda Eesti jalaväekompanii tulevase vastutusalaga UNIFILi rahuoperatsioonil. Frankfurdi lennujaamas virutas Liibanoni lennufirmat esindav check-in’i ametimees minu pileti ja passi letile ning hõikas valjuhäälselt: „No go!“ Tema demonstratiivne žest ja tormiline reaktsioon üllatasid mind ning tõmbasid teistegi reisijate tähelepanu toimuvale. Küsisin viisakalt, et milles asi. Emotsionaalselt ja valjuhäälselt tehti mulle selgeks, et sellist riiki nagu Iisrael ei ole olemas.

Vastuargumendina võtsin oma passi ja näitasin selles olevat Iisraeli viisat. Nagu kohe selgus, oligi sellest asi alguse saanud, sest Liibanon ei tunnistanud ega tunnustanud Iisraeli riigina. Jäin endiselt viisakaks ja selgitasin tulutult, et geograafiline, majanduslik ja poliitiline reaalsus on teistsugune. Paraku pidin kõrvale astuma ning EV passiga mind lennukile ei lastudki. Kuigi piletit kontrollinud tegelane väitis samas, et inimesena saab ta minust aru, aga ametnikuna ei tohi mind selle passiga lennukile lubada, kuna kaotab töö.