Insult võib tabada igas vanuses. Mida tuleb teada elust pärast insulti?
(8)Eile, 29. oktoobril tähistati üleilmset insuldipäeva, mille raames juhivad Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogid tähelepanu elule pärast insulti, haigust põhjustanud tegurite ohjamisele ning järelravi ja lähedaste rollile.
Insult on raske ajuhaigus, mille tagajärjeks võib olla ka püsiv puue. Igal aastal haigestub Eestis insulti umbes 4000 inimest ning olgugi et enim ohustab haigus eakaid, võib insult tabada igas vanuses inimest. TÜ Kliinikumis ravitakse aastas ligi 700 insuldipatsienti.
Kliinikumi neuroloogi professor Janika Kõrva sõnul esineb Eestis insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides.
„Sealjuures ei mõjuta insult mitte ainult inimest ennast, vaid ka tema lähedaste elu. Seega on insult nii meditsiiniline kui sotsiaalne probleem. Igal aastal jääb selle raske haiguse tõttu töölt eemale või kõrvalabist sõltuvaks märkimisväärne osa insulti haigestunutest. Insuldiravi kvaliteedi tõstmiseks, patsientide kiiremaks naasmiseks tööellu ning tüsistuste ja kordusinsultide vältimiseks vajame kestvaid muutusi kõigis insuldipatsientide raviteekonna etappides,“ räägib Janika Kõrv.
Varieeruvus on suur
Nii nagu insuldi haiglaravi kestus sõltub erinevatest teguritest, millest peamised on insuldi raskusaste ning inimese üldine terviseseisund, varieerub ka insuldijärgne taastumine.
„Pärast insulti on oluline tegeleda haigusseisundi põhjustanud tegurite ohjamisega, et uut insulti vältida. Hiljemalt kolme kuni kuue kuu möödumisel tuleb käia järelkontrollis kas perearsti või insuldiõe juures. Lisaks tuleb igapäevaselt teada ja jälgida enda tervisenäitajaid, millest olulisemad on vererõhk ja pulss. Vähemalt kord aastas tuleb perearsti juures kontrollida ka kolesterooli ja veresuhkru taset. Kõrge vererõhu korral tuleb seda ravida, et hoida see alla 130/80 mmHg,“ loetleb Kliinikumi neuroloog dr Riina Vibo.
Pärast insulti on oluline tegeleda haigusseisundi põhjustanud tegurite ohjamisega, et uut insulti vältida
Samuti tuleb üle vaadata oma eluviis ja vajadusel muuta see tervislikumaks: loobuda suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest, liikuda mõõdukas tempos vähemalt 150 minutit nädalas, juua piisavalt vett, toituda tervislikult.
Taastumine on pikk
Insulti haigestumise tulemusel ei ole harvad ka näiteks tasakaalu- ja liikumisfunktsiooni häire, kõne- või neelamishäire, meeleolu langus ja muud häired, mille puhul on vajalik järelkontroll ka taastusraviarsti juures, kes hindab insuldijärgset funktsionaalset võimekust ja otsustab edasise taastusravi vajaduse.
„Insuldist taastumine on pikk protsess ning võib kesta koguni aastaid. Uue olukorraga kohanemiseks tuleb kindlasti otsida abi ja tuge,“ lisab dr Vibo.
Toetamisel on enamasti suurim roll lähedastel, kelle peamine ülesanne on insuldi saanud inimest motiveerida nii füüsiliselt kui vaimselt.
„Näiteks juhtudel, kui taastusravi edusammud ei ole väga suured ning võtavad aega, on lähedastel oluline roll järjepidevuse tagamisel. Tasub arvestada ka sellega, et kui väliselt võib inimene olla hästi taastunud, siis vaimne taastumine võib pikemalt aega võtta. Seega peaksid lähedased olema valmis insuldi läbi teinud inimest kuulama ja mõistma, arvestama tema soovide ning vajadustega,“ selgitab Kliinikumi insuldiõde Triinu Kurvits.
Selleks et insuldijärgne raviteekond ei katkeks, vaid oleks sujuv ja õigeaegne, on Kliinikumis patsientide ja lähedaste jaoks juba 11 aastat olnud tagatud insuldiõe vastuvõtt ning kõnetund igal kolmapäeval, kuhu saavad kõik inimesed insuldiga seotud murede korral helistada ja nõu küsida. Kord kuus käib koos ka insuldi tugigrupp ning patsientidele ja lähedastele on välja töötatud suur hulk infomaterjale.
