Jurist soovitab: 5 asja, mida teha, kui sulle ollakse võlgu

Majanduslanguse ajal on ettevõtjate probleemiks tähtaja ületanud arved - kohtutäiturite laual on täna üle 400 000 täitemenetluse ning neist üle 90% puhul on sissenõudjaks juriidiline isik või mõni amet, kirjutab advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper.

Võlgnike ja maksehäiretega tegelemine on muutunud ettevõtete jaoks igapäevaseks reaalsuseks. „Ebakindlus majanduses ning kiire inflatsioon on toonud kaasa maksehäirete kasvu. Paljud ettevõtjad tajuvad maksekäitumise halvenemist nii klientide kui koostööpartnerite poolt ning võib juhtuda, et ettevõtjal endal tekivad makseraskused, kuna talle ollakse võlgu,“ sõnas Sepper.

Kohtutäituri büroos pikaajalist kogemust omav jurist andis ettevõtjatele viis soovitust, mida teha ning mida kindlasti vältida, kui klient või koostööpartner on jäänud võlgu.

1. Räägi läbi

Meeldetuletusi võla tasumiseks tasub saata koheselt ning vajadusel pakkuda mõistlikku ajapikendust. „Kogu suhtlus peaks hilisemate vaidluste vältimiseks käima kirjalikult. Telefoni teel tehtud kokkulepped tuleb samuti kirjalikult üle kinnitada,“ soovitas Sepper. Kirjalik suhtlus on oluline ka nõuete aegumise vältimiseks või aegumise tähtaja pikendamiseks.

2. Väiksemate nõuete puhul esita maksekäsu kiirmenetluse avaldus

Maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada nõutele kuni 8000 eurot, mis hõlmab põhinõuet ja kõrvalnõudeid. Maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv on 3% nõude summalt, mis on tunduvalt väiksem kui hagimenetluses. „Avalduse esitamine on lihtne ja mis kõige tähtsam, sinna ei pea esitama tõendeid ega õiguslikku analüüsi tekkinud olukorra kohta. Tuleb vaid viidata maksmata jäänud arvetele,“ selgitas Sepper ning lisas, et suuremate nõuete puhul tuleb pöörduda kohtusse ning kaaluda ka hagi tagamise taotlemist.

3. Saavuta kompromiss ja sõlmi maksegraafik

Võlausaldaja võib maksegraafikuid sõlmida igas vaidluse staadiumis, ka täitemenetluse ajal. „Alati on mõistlik leida kõiki osapooli rahuldav kokkulepe. Isegi, kui asi on jõudnud maksekäsu kiirmenetlusse või hagimenetlusse, saab kompromissi sõlmida,“ soovitas jurist. Ettevõtja võib lisaks paluda lisatagatiste andmist võla tasumiseks, nt käendust, garantiid või hüpoteegi seadmist nõude tagamiseks.

4. Ära kasuta sotsiaalmeediat häbipostina

Karjääri jooksul Eesti suurimate laimukaasustega tegelenud jurist ei soovita riputada võlainfot üles sotsiaalmeediasse. „Võib juhtuda, et võlausaldaja leiab end ise avaldatud laimu eest kohtupingist. Kohtupraktikas on piisavalt näiteid, kus emotsionaalsete postituste tõttu tuleb võlausaldajal tasuda võlgnikule hüvitist ja kanda mõlema poole õigusabikulud - nii võib paarisaja eurosest võlanõudest saada kohustus võlgnikule tuhandeid eurosid tasuda,“ tõi Kaire Sepper välja.

5. Tee koostööd kohtutäituriga

Kui nõue on jõudnud kohtutäiturini, soovitab Sepper teha viimasega koostööd, kuna võlausaldajal võib olla võlgniku kohta rohkem infot. „Näiteks võib võlausaldaja teada, kas võlgnikul on vallasvara, mida täitur võiks arestida; kas mõni võlgniku koostööpartner on talle võlgu ja seda nõuet saaks täitur arestida või kas võlgnikule on laekumas projektiraha,“ loetles jurist.

Võlgadega tegelemiseks on abiks tasuta allalaetav „Täitemenetluse juhend võlgnikule“, mis sisaldab juhiseid ning erinevate avalduste näidiseid.