Mul on meeles mu ühe arvutispetsialisti aastatetagune kihutuskõne. Ta rääkis eesti.ee meiliaadressi olulisusest riiklikus julgeolekus. Ta küsis, miks peaksime oma kirjadega nuumama välismaa firmasid, kes pakuvad meiliaadresse lõpuga gmail.com või kogunisti sellised, mille lõpus on tähed „ru“ ehk Venemaa. Nii saigi üheks mu meiliaadressiks rein.sikk@eesti.ee. Välismaa sõbrad kadestasid ja Eesti inimesed imestasid. Levitasin aadressi uhkusega. Sinna jõudsid näiteks riigi ametite saadetavad teavitused, alates auto ülevaatuse ajast kuni kutseni koroonavaktsiini süstima.