Kalda sõnul ei ole selliselt loomalt, kelle päritolu ei ole tuvastatav, pärinevaid saadusi lubatud toiduks kasutada. „Märgistamise, registrisse kandmise ning ettevõtte sisese liikumise ja ravimite kasutamise arvestuskohustuse pidamise nõuded kehtivad nii Eestis, kui kogu Euroopa Liidus. Tegemist on tervise ja ohutuse tagamise baasnõuetega. Juhul kui viidatud nõuded on täitmata pole võimalik kinnitada toidu ohutust ning selliste loomade liha toiduks kasutada ei ole lubatud,“ kirjeldas Kalda.

,,Selliselt loomalt, kelle päritolu ei ole tuvastatav, pärinevaid saadusi toiduks kasutada ei saa.“

Andmed peavad olema asjakohased

Põllumajandusloomad tuleb kanda põllumajandusloomade registrisse, mida peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on vaja meeles pidada, et kui tahame, et meil oleks kogutavatest andmetest ohutu toidu tagamisel ka tegelikult kasu, siis on oluline, et loomade kohta käivad andmed on ajakohased ja kvaliteetsed, samas peavad need olema kogutud võimalikult vähese aja- ja töökuluga loomapidajale.

„Praegu on PRIAs arendamisel uued kasutajasõbralikumad e-teenused põllumajandusloomade sündmustest teavitamiseks. Lisaks saab peagi uue võimalususena registrile oma andmeid esitada farmitarkvaradest üle x-tee andmevahetusliidese või andmefailide üleslaadimisega. Kui loomade registreerimise ja andmete esitamisega seoses tekib loomapidajatel küsimusi, siis kindlasti julgustame neid meie poole pöörduma,“ ütleb Levin