Psühhiaater Andres Lehtmets selgitab, miks kardavad Eesti mehed isaks saamist

12. novembril tähistatakse isadepäeva, millega austatakse isasid ning tähtsustatakse nende rolli laste kasvatamisel ja ühiskonnas üleüldiselt. Tähtsa päeva puhul on lippe oodatud heiskama ka kõik kodumajapidamised.

Täpselt südapäeval kuulutab Tallinna Raekojas Eesti Naisliit välja tiitli Aasta isa 2023 saaja. Sellel aastal esitati kokku 24 kandidaati Eestimaa erinevatest piirkondadest ja valituks ostus isa, kelle panus oma laste kasvatamisse, otsekohesus, töökus ja õiglustunne on väärt tunnustamist. Eesti Naisliit on tiitlit Aasta isa omistanud aastast 1998.

Eelmisel reedel toimus ka Riigikogu konverentsisaalis isadepäeva konverents, mille raames esitas oma ettekande ka psühhiaater Andres Lehtmets, kes selgitas lähemalt seda, miks lükkavad Eesti mehed isaks saamist edasi. Ühe kindla probleemina tõi mees välja vaimsed probleemid nagu sotsiaalne isolatsioon ja tugivõrgustiku puudumine, mis takistab suhete loomist.

„Statistika näitab, et meeste vaimne tervis oleks justkui palju parem kui naistel: meestel diagnoositakse vähem ärevust ja depressiooni, aga see on väga petlik, sest teatavasti käivad ju arsti juures naised,“ sõnas Andres Lehtmets. „Mehed jõuavad arsti juurde teistmoodi – nende seesmine äng avaldub sõltuvuste ja kuritegevusena. On ju 94% vangidest mehed. Samuti on meeste suitsidaalsus 2-4 korda kõrgem kui naistel. Eestis on see suhe üks neljale ehk meie meeste suitsidaalsus on väga kõrge. See on teema, millega peab tõsiselt tegema.“

Depressiivsus ja ärevushäired

Andres Lehtmets selgitas, et meeste sõltuvuskäitumine käib paaris depressiivsuse ja ärevusega. „Miks Eesti mehed vähem abi otsivad? Peamine põhjus on stigma, et psüühikaprobleemid on omased nõrgale inimesele: see on saamatus, laiskus. Abi otsimisse suhtutakse ka eitavalt: saan ise hakkama – mees teeb kõike ise oma kätega! Õnneks noorem põlvkond ei karda enam arsti juurde tulla ja abi otsimise hirm on vähemaks jäänud, aga see pole täiesti kadunud.“

Andres Lehtmets ütleb, et väga suur kurjajuur on alkohol. „Kui on tuju halb ja kehva olla ning äng hinges, siis ega keegi teine mind aidata ju ei saa ja ravi käib alkoholi kaudu. Meeste sotsiaalse toimetuleku mehhanismid on kehvemad ja nad eksivad rohkem reeglite vastu.“

,,Andres Lehtmets ütleb, et väga suur kurjajuur on alkohol.“

„Meest kaitseb abielu ja hea lähisuhe,“ kinnitab psühhiaater. „Heas lähisuhtes inimestel on vähem depressiooni ning alkoholiprobleeme. Loomulikult mõjutab toimiv lähisuhe positiivselt ka naisi.“

Lehtmets märkis, et vaimsete häirete taust on nii geneetiline kui ka sotsiaalne. „Geneetilist poolt me muuta ei saa, küll aga saab muuta sotsiaalset keskkonda. Oluline on tervete eluviiside propageerimine ning kogukonna kokkuhoidlikkus. Tugev kogukondlik side aitab elus väga palju. Ja kolmandaks: võiksime rohkem uhked olla enda üle.“