Jõed ja järved on talve tulekuks piisavalt kosunud

Lõppev aasta on meie jõgedele ja järvedele olnud väga muutlik, eriti mõjutas veeseisu suve-eelne põuaaeg, aga nüüdseks on veekogud jälle parajalt täis.

Üleeile, 21. novembril oli isevärki juubel Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas, mis mullu tähistas saja aasta möödumist regulaarsete veemõõtmiste algusest. Jaam asub kohas, kus Võrtsjärv annab oma vee üle Emajõele, et too siis seda edasi kannaks. Aga 21. novembril möödus sajand selles jaamas mõõdetud kõrgeimast – 221 sentimeetrit – veetasemest. See on ka hüdroloogiajaamades mõõdetud maksimaalsete veetasemete seas vanim rekord. Madalaim oli Emajõe veetase Rannu-Jõesuus 16. septembril 1996, kui mõõdeti -121 sentimeetrit. Aastad ei ole tõesti vennad!

Tol 1923. aastal rekordile järgnenud talvel võisid nii Võrtsjärv kui ka sellega nabanööri pidi ühenduses olev Emajõgi üsna muretult talvele vastu minna – mida rohkem vett, seda paremini kalad ja kogu muu vee-elustik talve üle elavad. Ja vastupidi. Järvede ummuksisse jäämisest madala veetaseme korral külmadel talvedel paksu jää tõttu aga naljalt pääsu pole. Ent kuidas on lood Eesti veekogudel saabuva talve eel?