Elektriinsener Jüri Laurson: paljud ei tea, et elektromagnetvälja kiirgus mõjub inimese tervisele kahjustavalt

Elektrienergia kasvava kasutamisega seoses saab üha enam tähelepanu ka elektromagnetvälja kiirguse (EMV) mõju inimeste tervisele.

Elektri ülekandmisel tekib pingestatud juhtme ümber elektromagnetväli, mille mõju inimese tervisele on kahjulik. EMV välja vähendamiseks kodudes soovitatakse elektrilised kodumasinad seadme mittekasutamisel, sh ka ooterežiimil võrgust välja lülitada.

Juba on hakatud julgemalt rääkima „elektrisaastusest“. On ka leitud, et kõrgepingeliinide asupaigas mõjub EMV kiirgus seal elavatele inimestele, eriti lastele tervistkahjustavalt. Eestis on 110 ja 330 kV liinide puhul EMV kiirguse mõju eiratud ning kõrgepingeliine on ehitatud elamute ja kaubanduskeskuste lähedale, arvestamata EMV kahjulikku mõju inimese tervisele.

Vähe on linnu nagu Tartu, kus 330 kV alajaam asub peaaegu linna keskel ja sealt väljuvad kõrgepinge õhuliinid moodustavad lausa rägastiku. Inimeste kaitseks EMV kiirguse eest on kasutusele võetud normid, mis näitavad elamute ohutut kaugust kõrgepingeliinidest. Kahjuks kõrgepinge õhuliinide ehitamisel ei ole arvestatud trassi äärde jäävate elamute ja kaubanduskeskuste ohutu liinikaitsetsooniga.

Lühiajaline viibimine kõrgepinge EMV piirkonnas ei kujuta ohtu tervisele. Kuid pikaajaline, isegi nõrk kiirgus võib põhjustada migreeni, peavalude sagenemist, pearinglust, unehäireid, pidevat väsimustunnet ja seda oletatakse ka üheks vähki haigestumise põhjustest. Võib aga küsida, kui pikk on see elektromagnetväljas lühiajalise viibimise aeg, mis ohtu ei kujuta? Kas kaheksatunnine tööpäev kaubanduskeskuses või administratiivhoones on lühi- või pikaajaline mõju?

Võrgueeskirjades on kõrgepingeliini liinikaitsetsoon selline ala, kus töötamisel mehhanismidega on vaja võrguettevõtte luba. Kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndi ulatus on mõlemale poole liini telge näiteks 35 kuni 110 kV liinide korral 25 meetrit ja 220 kuni 330 kV liinide puhul 40 meetrit.

Kahjuks kõrgepinge õhuliinide ehitamisel ei ole arvestatud trassi äärde jäävate elamute ja kaubanduskeskuste ohutu liinikaitsetsooniga.

Soome kaubandus- ja tööstusministeerium avaldas 1988. aastal aruande „Kõrgepingejuhtmete elektromagnetvälja bioloogiline toime ja terviseohtlikkus“. Uurimisel selgus, et elumajade ehitamist kõrgepingeliinide lähedusse EMV kiirguse mõju tõttu ei soovitata.

Tänapäeval on tänu elektrotehnika kiirele arengule juurde tulnud palju uusi EMV kiirguse allikaid nagu mobiiltelefonid, mille mikrolainekiirgus mõjutab ka ajutegevust kahjulikult. Viimasel ajal on Eestis kasutusele võetud viienda põlvkonna traadita mobiilside standard 5G.

Mobiiltelefoni pikaajalise kasutamise tagajärgi on uurinud paljud uurimisasutused nagu Stockholmi Karolinska meditsiiniinstituut, Soome tervishoiuministeerium, USA epidemioloogia instituut ja Eestis Tallinna Tehnikaülikool.

Kümne ja enama aastase staažiga mobiiltelefonikasutajate puhul on kõneldud ajutegevuse häiretest, iiveldustundest, kõrvakasvajatest, peavalust, mälu nõrgenemisest, kuulmishäiretest, närvivalust, ajukasvajatest, Alzheimeri tõvest jne. Noorte ja laste mobiilikasutuse puhul tuleb arvestada, et nende organism on kiirguse suhtes tundlikum. Veel rohkem ohustatud on mobiiltelefonimastide lähipiirkonna elanikud.