KUULA | Dirigent Endrik Üksvärav: kõige tähtsam on algus. Ja õpetaja, kelle juures õppides jääks õpilane ellu

„Paljud suured muusikud on tulnud väga väikestest kohtadest,“ räägib muusik ja dirigent Endrik Üksvärav Jaan Tammsalu autorisaates „Vaimuelu“. „Ei pea tulema suurest kohast, et midagi ära teha, aga algus on väga tähtis. Kõige tähtsam. Ja see, et oleks õpetaja, kes jätab õpilase ellu.“

Enda kohta ütleb Endrik Üksvärav, et tema puhul on tegemist sellise inimesega, kes hakates midagi tegema, teeb seda palju ja suure innuga. Kui sealjuures on võtta hea õpetaja, siis annab see omakorda tiivad.

„Ühel päeval proovisin trombooni ja keegi tuttav pani mu katsetusi tähele. Ta kutsus mind järgmisel päeval Kalervo Kulmala metsasarve tundi,“ kirjeldab Üksvärav. „Ju kui ma selle ühe tunni olin kaasa teinud, siis tulin sealt ära teadmisega, et ma tahan õppida kõike, mida see mees õpetab, olgu see siis metsasarv või mistahes muu. Tema juurde võisid vabalt kõik tundi minna ning läksidki, sest levis teadmine, et siin on keegi, kes teab midagi erakordset. Kalervo käe all läksid kõik paremaks, tal olid oskused ja vahendid kõigi aitamiseks. See on õpetaja eriline võime – luua nii toetav keskkond ja hea õhustik.“

Saates tuleb juttu muusikalistest valikutest ning miks on tõepõhi Olev Oja ütlusel, et kui imelaps endaga tööd ei tee, siis pole varsti kumbagi – ei imet, ei last. Samuti loomisjulgusest ja sellest, kuidas suletud ukse kõrval võib avaneda suur värav.