„Üle mitme aasta saadab Eesti seega Euroopasse võistlema jälle tamme,“ kommenteeris aasta puu valimist kureeriva loodushoiu teemajuht Ain Näkk. „Ajalooliselt on just tammed puude eurovõistlusel kõige enam ilma teinud, üks vinge eestimaine tammepuu Orissaare jalgpalliväljaku keskel pani 2015. aastal Heiki Hanso eestvedamisel selle võistluse lausa kinnigi.“

Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvav Viiralti tamm on nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme.

Viiralti tamm

Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvavat puud kutsutakse Viiralti tammeks Eduard Viiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Puu on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul palju muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Puu kõrguseks on 13 meetrit ning ümbermõõduks 550 cm.

Viiralti tamm

Tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme-Goori tamm. See nimi on saadud 20. sajandi algupoolel puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas isiklikult. Ta lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks emiteeritud kolme meenemündi hulgas on hõbemünt, mille tagaküljel on kujutatud Viiralti tamme.

Kuulus tamm kannab endas kultuurilist sümbolväärtust ja Viljandi kanti sattudes tasub kaunile põlispuule pilk peale visata. Eesti kunsti ja Eduard Viiralti loomingut tundvale inimesele on avanev vaatepilt kindlasti tuttav.

Viiralti tamm hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu võistlusel, mille kolme nädala pikkune rahvahääletus kuulutatakse välja 1. veebruaril 2024. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.

Loodushoiu Fond palub kõigil, kel on jagada meenutusi või fotosid sellest puust eri aegadel, kirjutada aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee. Loodushoiu Fond kogub seda infot, et tutvustada puud Euroopale ning et täieneks väärika põlispuu kohta käiv rahvapärimus ja fotokogu.

Eesti aasta puu konkursile kandideerisid ka Pühajärve mõisapargis kasvav Pühajärve sõjatamm ning Tallinna-Haapsalu maantee ääres Paliveres kasvav Palivere künnapuu, mida austatakse juba pikka aega hiiepuuna. Kandidaadid valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere.

Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena