Lasterikkad pered jagavad nippe, kuidas ressursse oskuslikult kasutada
(53)Lasterikkad pered kasutavad palju nutikust, et pereelu toimima panna ja ressursse oskuslikult jagada. Selleks lähtuvad nad nippidest, millest võib ka väiksematel peredel kasu olla. Lasterikaste Perede Liidu esinaine Aage Õunap toob välja mõned suurte perede harjumused, mis aitavad nende igapäevaelu korralda.
Esmalt on oluline, et iga pereliige panustaks võrdselt pereellu. „Lastel on väiksena suur soov kõiges kaasa lüüa, kuid see on ühtlasi ka aeg kui oleks lihtsam asju nende eest ära teha. Lasterikkad pered kaasavad võimalikult varakult pisikesed kodutöödesse, et hiljem kergem oleks. Kui laps harjub ära, et vanem teda teenindab, siis on tal raske hiljem ümber kohaneda,“ rääkis Õunap.
Lasterikastes peredes arutatakse reeglina suured otsused perega läbi.
Peamised kohustused millega lapsed maast madalast kaasa hakkavad lööma on kodu korrastamine, nädala menüü koostamisel kaasa rääkimine ning poes nädala toidu soetamine, millele hiljem lisandub jõukohane söögi valmistamine.
Teiseks harjumuseks on jagamine. Lasterikastes peredes arutatakse reeglina suured otsused perega läbi. Kui mõni pereliige soovib näiteks alustada mõne uue hobiga või soovib mõne kalli seadme soetada, siis arutatakse need otsused ühiselt läbi. „Näiteks mõjutavad hobid tihti tervet peret ja oluline on leida võimalused kõikide pereliikmete potentsiaali maksimaalseks realiseerimiseks. Ühiselt läbi arutatud otsused õpetavad juba maast madalast teistega arvestama ja jagama,“ kommenteeris Õunap.
Säästmine
Kolmandaks kasulikuks nipiks on ühtse suhtluskanali loomine. Kuna lasterikastes peredes on palju liikmeid, siis on efektiivne infovahetus väga oluline. „Tänapäeval on suurte perede elu raske ette kujutada ilma peresisese grupita mõnes sotsiaalvõrgustiku keskkonnas. Grupp on nagu tugivõrgustik, mis on alati kaasas. Grupis on võimalik jagada nii tuge, julgustust kui ka meeleolukaid hetki ja jooksvat vajalikku infot,“ rääkis Õunap.
Neljandaks koguvad, säästavad ja taaskasutavad suurpered palju. Pered lähtuvad reeglist: kui midagi on parasjagu üle, siis kogu ja säästa. Näiteks valmivad aiasaadused Eestimaal väga hooajaliselt, mis on hea võimalusvarumiseks. Õuntest saab teha moosi ja kooki, tomatitest ja kurkidest hoidiseid, marjadest valmistada smuutisi ja lisaks neid talveks sügavkülma pista. Oluline on raiskamist maksimaalselt vältida ja kõik ressursid ära kasutada. Selline varumine aitab kokkuhoidlikult majandada.
Viimane hea nipp on planeerimine. Kuna lasterikaste perede puhul on keskmine sissetulek pereliikme kohta piiratud, siis väga palju ruumi spontaanseteks ostudeks ei jää. Nii minnakse sageli poodi eelnevalt planeeritud toidunimekirjaga ning erinevate tähtpäevade tähistamiseks proovitakse säästa juba varem. „Eriti panevad perede matemaatikaoskused proovile jõulud ja sünnipäevad, kus päkapikususse ja jõulusoove tuleb täita õige mitu. Sellisel ajal teevad planeerimise hulganisti lihtsamaks erinevad toetused ja heategevuskampaaniad,“ rääkis Õunap.
