Aasta kala tiitli nimel rebivad kilu, angerjas, koha ja ümarmudil

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel sotsiaalmeedias toimuvale 2024. aasta kala valimisele saab tänavuse aasta lõpuni sõna sekka öelda meist igaüks.

Kilu või angerjas?

Saaremaa kalastajate kandidaat aasta kala tiitlile on kilu (Sprattus sprattus).

No kes siis kiluleiba äi teaks! Kilu topitakse Tallinna siluetiga konservidesse, lätlased püüavad Euroopa kaubandust sprottidega üle ujutada. Saare kalurid kastavad veel siputava kaunitari otse paadis soola seest läbi ning lasevad koos saba ning sulgedega hea maitsta – gurmaanid suisa tervena, koos peaga.

Kilu väärtuslikkust ja saarlaste lugupidamist näitab juba kiluvõileiva hind praami peal!

Lõuna-Eesti kalastajate klubi esitab euroopa angerja (Anguilla anguilla).

Euroopa angerja elutsükkel on meie kalade hulgas unikaalne: tema elu põhiaeg möödub Euroopa sisevetes, aga kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa.

Euroopa punase nimestiku hindamise põhjal on euroopa angerjas kriitiliselt ohustatud liik juba aastast 2008. Populatsiooni suurus Eestis on viimase 45 aastaga kahanenud ülepüügi tõttu 90–95%, kui jõepaisudega piirati ligipääsu looduslikele kasvualadele.

Euroopa angerja väljasuremise vältimiseks rakendatakse tõenäoliselt lähiaastatel meetmeid, mille hulka kuulub ka püügi oluline piiramine kuni selle täieliku keelamiseni ehk maitsvat kala ei pruugi jaguda enam kauaks.

Koha või mudil?

Eesti Kalastajate Seltsi meelest väärib tiitlit koha (Sander lucioperca).

Koha pole mitte ainult meie vete kulinaarne aare, vaid ka ökosüsteemi võtmetegija Pärnu lahes, Emajões, Võrtsjärves, Peipsis ja veel paljudes järvedes. Koha tippkiskjana reguleerib teiste kalaliikide arvukust, aidates hoida liigirikkust ja takistades ühe liigi liigset levikut, mis võib veekogu tasakaalu ohustada. Pärast Sindi paisu avamist on koha tagasipöördumine Pärnu jõkke andnud lootust parema tasakaalu saavutamiseks meie veekogudes.

Hiiumaa kalurid tõid hindamisele ümarmudila (Neogobius melanostomus).

Inetu välimusega Musta ja Kaspia mere tulnukast on 30 aastaga saanud rannakaluritele oluline saagikala – oma 200 tonniga aastas asetub kiire paljunemisega ümarmudil koguse poolest edetabelis kolmandat järjestikust aastat räime, ahvena ja meritindi järel neljandaks.

Inetule välimusele vaatamata on see kulinaarselt väga maitsev kala, mida saab edukalt praadida ja suitsutada. Iga söödud ümarmudil parandab kodumaiste liikide eluvõimalusi!

Aasta kala

Kes neist pärjatakse 2024. aasta kalaks, selgub sotsiaalmeedia hääletuse tulemusena. Kõik huvilised on oodatud kaasa lööma ja oma häält andma aadressil facebook.com/aastakala.

Hääletus kestab käesoleva aastal lõpuni. Detsembri keskpaigaks oli konkursile antud üle 6000 hääle. Võitja kuulutatakse välja 15. jaanuaril.

Taotleda saab kalastuskaarte

1. detsembrist avanes veebilehel kalaluba.ee kalastuskaartide soetamine 2024. aastaks.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul peab edukas harrastuskalastaja enne kalastuskaardi taotlemist veenduma, et esitatud on kohustuslik püügiaruanne eelneva perioodi eest ja ollakse teadlik muutunud püügipiirangutest.

„Kõige kiiremini saavad kalastuskaardid otsa Võrtsjärvel ja väikejärvedel, merele jätkub neid pikemaks ajaks. Alates ajast, mil nakkevõrkude lubade kehtivus läks kuuajalisest üle seitsmepäevaseks, jagub neid ka palju rohkematele püüdjatele,“ selgitas Rakko.

Püügivõimaluste piiramiseks on kehtestatud väljastatavate lubade piirarv, mille eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlikkus, kalavarude loomulik taastootmine ja püügi väiksem negatiivne mõju.