„Teeme Euroopast esimesee fossiilivaba mandri,“ ütleb Rootsi metsatööstuse juht. „Kõike, mis on valmistatud õlist, saab valmistada puidust,“ lisab puidupõhiste matrjalide innovaator.
Euroopa metsasektoril on potentsiaali tugevdada Euroopa Liitu rohelise rikkuse loomise kaudu, aidates seeläbi saavutada ka kliima- ja keskkonnaeesmärke ning kaitsta liidu demokraatlikke väärtusi, on Rootsi Metsatööstuse Föderatsiooni (SFIF) direktor Viveka Beckemani sõnum.
„Meie tooraine on Euroopast, meil on tootmine Euroopas, me müüme ühtsel turul ja loome Euroopas töökohti – veelgi enam, saame anda oma panuse Euroopa muutmiseks esimeseks fossiilivabaks mandriks,“ ütleb Beckeman.
Euroopa isemajandamisele!
Geopoliitilise ebakindluse suurenemine viimase kahe aasta jooksul on meile karmil viisil meelde tuletanud, et Euroopa peab vähendama oma sõltuvust ebademokraatlikest riikidest. Euroopa peab olema senisest vastupidavam ja isemajandav. Metsatööstustel on selle eesmärgi saavutamisel võtmeroll.
„Fossiilsetel ressurssidel põhineva majandusega jätkamine pole valikute seas. Tahame luua tulevikku, mis põhineb rohelisel rikkusel. Seejuures ei taha me majandust kokku tõmmata. Peame nende kahe vahel tasakaalu leidma, „ütleb Beckeman.
„Euroopal on säästva tootmise konkurentsieelised, osaliselt tänu metsatööstusele. Kui tahame oma kliima-, keskkonna- ja majanduseesmärke saavutada, on ülioluline, et Euroopa ei kaotaks seda eelist,“ väidab Beckeman.
Åsa Ek on Stora Enso Biofoamsi asepresident. Ettevõte arendab ja toodab puidul ja biomassil põhinevaid lahendusi paljudele tööstusharudele üle maailma. Ek töötab innovatsioonivaldkonnas, mis tegeleb homsete toodete loomiseks vajalike uuringute ja arendusega. Ta näeb puidule palju erinevaid kasutusviise. Põhjus on üsna lihtne: „Kõike, mis on valmistatud õlist, saab valmistada puidust,“ ütleb ta.
Kolm viisi puidu kasutamiseks
„Me saame kasutada puitu tänu tema loomulikele omadustele ning asendada sellega terast ja betooni ehituses. Saame kasutada erinevaid puidus leiduvaid aineid, nagu männitõrv ja ligniini, et asendada fossiilseid materjale. Lisaks on võimalik puitu molekulaarsel tasandil lagundada. Esimene plastik tehti tegelikult puidust pärit tselluloosist, mitte naftast, nagu arvata võiks,“ räägib Ek.
Kuid tänapäeva laialdaselt kasutatavate plastide valmistamine puidust on keeruline ja ebaökonoomne. „Kõigepealt tuleb tooraine väikesteks molekulideks lõhkuda ja seejärel plastikuks kokku panna. Isegi kui plastik on valmistatud puidupõhisest toorainest, laguneb see looduses sama raskelt kui fossiilsel põhinev plastik,“ räägib Ek.
Puidupõhiste plastide uurimisel keskendutakse seetõttu molekulidele, mida on puidutoormest lihtsamini kätte saada ja millest omakorda saab valmistada paremate omadustega plastmassi. Mõnes pakendis, näiteks mahlakarbis, on kartongi ja selle sisu vahele vaja kilekihti, mis aitab säilitada mahlamaitset ja kvaliteeti. Praegu käivad uuringud fossiilsete plastide kasutamise vähendamiseks või isegi plasti täielikuks asendamiseks puidust toorainel põhineva fossiilivaba variandiga. Millised on aga väljakutsed fossiilsete toorainete asendamisel puidupõhisega?
„Tarbijal tuleb õppida eristama erinevaid materjale, mida sorteerida plastikuna ja mida paberina. Paberitoodetesse plasti lisamine tekitab ringlussevõtuga probleeme. Teine väljakutse on tööstuse kohanemine. Harva juhtub, et uuel tootel on täpselt samad omadused kui sellel, mida see asendab. Seetõttu peame aitama otsustajatel mõista kõiki uute toodete eeliseid,“ selgitab Ek, kes näeb vajadust teadlaste ja tööstuse suurema koostöö ning teineteiselt õppimise järele.
„Paljud praegu kehtivad standardid vajavad muutmist ning ilmselt tuleb välja töötada uusi lahendusi. Selle kõige üle peamegi praegu mõtlema, et võtta kasutusele uued puidupõhised materjalid, kasutada maksimaalselt ära nende eeliseid ning lahendada üleminekul ettetulevaid probleeme.“
Puidu ja puittoodete suurem kasutamine on kooskõlas ka praeguse komisjoni Bauhausi algatusega – programmiga, mille eesmärk on muuta elumajad säästlikuks ja ehitada rohkem puidust.
Järgmisel aastal uue Euroopa Komisjoni koosseisult ootab SFIF konstruktiivseid arutelusid, mille tulemuseks oleks poliitika, mis muudab rohelise ülemineku reaalsuseks.
„Loodame, et uus komisjon jätkab ambitsioonikate kliima- ja keskkonnaeesmärkide seadmist. Samal ajal loodame, et nende eesmärkide ja majanduse vahel on rohkem tasakaalu, et saaksime luua rohelist rikkust. Tahame osaleda arutelus varajases staadiumis ja aidata leida parimat teed kõigi jaoks rohelisema ja jõukama tuleviku poole,“ ütleb Beckeman.
