Uuring: 40% Eesti inimestest paneb puhastamata korstnaga oma pere ohtu
Läbiviidud uuringust selgus, et kuigi Eestis on korstnad ligi pooltes kodudes, ei puhastata neid üldse või tehakse seda liiga harva. Eriti tõsine on see probleem mitte-eestlaste hulgas ning rida- ja paariselamute puhul.
Uuringust selgus, et 60% Eesti inimestest puhastab oma kodus asuvat korstnat ise või laseb seda puhastada korra aastas, nagu näeb ette ka seadus. Samas 20% Eesti inimestest teeb seda harvemini, korra kahe kuni viie aasta tagant. Sama palju on neid, kes ei puhasta korstnat üldse või kes teevad seda alles siis, kui juba ilmnevad mingid suuremad probleemid.
Tegemist väga tõsise probleemiga ning ilmselt ei tea või ei teadvusta paljud inimesed üldse, mida puhastamata korsten võib nende kodu ja pere jaoks tähendada.
„Kahjuks ei saa paljud aru, et maja kütmise puhul ladestub korstna sisse tahm, mida on vaja sealt aeg-ajalt ära puhastada. Kui seda ei tehta, võib tahm minna põlema ja see põleb väga kõrge temperatuuriga. Korstnad on ehitatud suitsu juhtimise lõõriks, kuid põlengu korral muutuvad need põlemiskambriks, milleks need ehitatud ei ole. Sellisel juhul pole üldse haruldane, et need pinnad, mida me ei näe ja mis ei jahtu ka õhu käes – näiteks lagede vahelised läbiviigud –, saavad väga kõrge temperatuuri osaliseks ja süttivad. Korstna korralik ja regulaarne puhastamine on ainus reaalne viis selliste tulekahjude ärahoidmiseks,“ selgitas If Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteüksuse juhi Veiko Sepp.
„Korstna puhastamata jätmisega panevad inimesed ennekõike ohtu iseenda ja oma pereliikmete elu.“
Samuti võivad süttida korstnale liiga lähedale ehitatud põlevmaterjalid, nagu konstruktsioonid või viimistlusmaterjalid. Korstna puhastamata jätmisega panevad inimesed ennekõike ohtu iseenda ja oma pereliikmete elu, aga isegi kui inimesed pääsevad, põleb selliste tulekahjude puhul pahatihti maha terve maja.
Kes puhastab, kes mitte
Eriti tõsiselt ilmneb puhastamata korstnate probleem mitte-eestlaste seas ja Ida-Virumaal. Kui eestlastest puhastab korstnaid igal aastal kaks kolmandikku, siis mitte-eestlastest teevad seda vähem kui pooled.
„Keskmisest tõsisem on see probleem linnades ja väiksemates asulates ning pigem korter-, rida- ja paariselamute puhul. Selliste majade elanikest ei hoolda oma korstnaid iga-aastaselt umbes pooled, eramajade elanikest ei tee seda kolmandik. Kõige eeskujulikumalt hooldavad korstnaid maapiirkondades eramajades elavad pigem vanemad inimesed. Ometi leidub isegi seal paarkümmend protsenti inimesi, kes ei tee seda nii, nagu peab,“ täpsustas Sepp.
„Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama igal aastal.“
Eramajade korstnaid on vaja puhastada igal aastal ning iga viie aasta tagant peab korstna üle vaatama professionaalne korstnapühkija. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama igal aastal. Uuringus vaadeldi ka seda, kui paljud inimesed puhastavad oma korstnaid ise ja kui paljud paluvad professionaali appi. Ka neist, kes oma korstnaid puhastavad, ei kasuta iga kümnes viie aasta jooksul professionaali abi.
„Neid numbreid vaadates näeme, et meil on ühiskonnana ees palju ennetustööd, et inimesed saaksid aru, miks on vaja korstnaid pühkida. Ja teiseks tuleb selgitada, miks peab aeg-ajalt küttesüsteemi ohutust kontrollima professionaal. Kui mõtlete veel lähedastele jõulukinke, kaaluge tõsiselt korstnapühkija teenuse või suitsuanduri kinkimist. Neid asju pole vaja mitte ainult sellepärast, et seadused nõuavad, need reaalselt aitavad inimeste elu hoida,“ sõnas Sepp.
Lohutus ei ole ka see, et teiste Balti riikide elanikud puhastavad oma kodude korstnaid pisut veel vähem kui Eesti elanikud. Samuti kasutavad lõunanaabrid vähem professionaalseid korstnapühkijaid.
