Maaülikooli teadlaste ja ettevõtete koostöös antakse puiduväärindamisele ja metsakasvatamisele uus hoog

Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut on seadnud eesmärgiks suurendada koostööd ettevõtetega. Muuhulgas võeti selleks tööle endine keskkonnaministeeriumi metsanduse asekantsleri Marku Lamp.

„Eesti ja maailm vajavad nutikaid, keskkonnasäästlikke ja teaduspõhiseid lahendusi, mida ülikool saab pakkuda,“ leiab Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktori Marek Metslaid. „Teadussaavutuste ellurakendamine sünnib aga tihedas koostöös ettevõtjate ja ühiskonnaga. Need tegevused on töömahukad ja vajavad tugevaid eestvedajaid, seepärast kaasame ka eksperte väljastpoolt ülikooli,“ sõnas Metslaid.

1. jaanuarist 2024 alustas metsanduse ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juhi ametis tööd keskkonnavaldkonna poliitika kujundamise ja rakendamise tippjuhi kogemusega Marku Lamp, kes töötas aastatel 2002-2023 Keskkonnaministeeriumis.

Lamp selgitas Maalehele, et sellel ametikohal on kaks poolt. Üks on teadlaste poolt juba tehtud teadmiste viimine ülikoolist välja, et need leiaks laialdast kasutamist. Teine pool on viia teadmine metsa- ja puidusektori jaoks vajalike uurimisteemade vajadused teadlasteni, et tekiks parem ühisosa kui täna.

„Eks see on vahendamine või koostöö,“ lisas Lamp. „Näiteks praegu on maaülikoolil metsakasvatuse teemadel Valga Puuga kestev koostööleping, nelja aasta jooksul on rajatud selge suunitlusega katsealad, neid on pidevalt jälgitud ja teostatud mõõtmisi, mille põhjal teadlased annavad metsakasvatajatega vajalikku infot ja soovitusi, kuidas paremini metsa kasvatatada.“

Lamp tõi välja, et erasektorit võiks kaasata ka neisse teadusprojektidesse, mis on grantidega kaetud. Kas nii ei või juhtuda, et tekkiv teadus on tööstuse poole kallutatud? „Eks teaduseetikat peavad teadlased alati jälgima,“ ütles Lamp.

Marku Lambi peamiseks tööülesandeks Eesti Maaülikoolis on edendada metsanduse ja inseneeria instituudi kui kestliku metsanduse ja puidu väärindamise kompetentsikeskuse teadus- ja arendustegevust, teadmussiiret ning koostööd ettevõtetega.

„Maaülikool on rahvusvaheliselt tunnustatud ja maailma ülikoolide seas metsanduse ning põllumajanduse valdkonnas 37. kohal. Ma näen siin palju tahet, teadmisi ja potentsiaali olla tulevikus Läänemere regiooni biomajanduse valdkondade teerajaja ning eeskõneleja. Mul on heameel aidata oma kogemustega kaasa teaduspõhise poliitika kujundamisele ja koos ettevõtetega kestlike lahenduste loomisele,“ kirjeldas Marku Lamp oma esimeste tööpäevade muljeid.

Metsanduse ja inseneeria instituudi sihiks uuel aastal on ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde tugevdamine ja seda instituudi kõikides uurimissuundades, pöörates eraldi tähelepanu puidu ja muude ressursside väärindamisele ja inseneeriavaldkonnale.

Sektoritevahelise mobiilsuse programmi SekMo toel liitus metsanduse ja inseneeria instituudiga juba kuu aega varem, mullu 1. detsembril Kaido Siimon, kellel on teadus- ja arenduskoostöö kogemusi Eestist Indoneesiani ning ka eraettevõtluses. Kaido Siimon töötab maaülikoolis teadmussiirde projektis, mis loob digitaalset lahendust puidu mitteinvasiivseks klassifitseerimiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja meetod infrapunaspektrist saadavate andmete sidumiseks puidu või puittoote omadustega. Loodava metoodika toel saab metsa- ja puidutööstussektor muutuda tulevikus oluliselt ressursisäästlikumaks ja kestlikumaks ning seeläbi ka konkurentsivõimelisemaks.

Inseneeria valdkonna kommunikatsioonijuhina alustas 1. jaanuaril 2024 Liis Saar. Liis on alates 2011. aastast töötanud turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna erinevatel ametikohtadel nii Tartu Ülikoolis kui ka Eesti Lennuakadeemias. Inseneeria kommunikatsioonijuhi töö peamine eesmärk on tagada valdkonna mõjus sise- ja väliskommunikatsioon, suurendada inseneeria valdkonna nähtavust ja ühiskonna teadlikkust sellest.