Senimaani arvati, et segametsades kasvavad puud suuremaks kiiremini kui üheliigilistes puistutes. Värske uuring näitab, et viljakal põllumaal ületavad puhtkuusikud tootlikkuselt nii kaasikuid kui ka segametsi. Segametsadel on siiski omad eelised.
Vanamehe- ja lapsesuu ei valetavat, ütleb legendaarne metsateadlane Eino Laas, kellel seljataga kaks ja pool tuhat raamatulehekülge puudest ja metsast. „Kas meil on osavaid majaehitajaid, kes ehitaksid hooned sarapuust ja kuslapuust, kui palgipuid napib?“ küsib ta.
Kuidas kiiresti ja täpselt selgitada, kas troopikast pärinev puit on ebaseaduslik? Või mis puuliigiga on üleüldse tegu? Eesti Maaülikooli teadur Kaido Siimon arendab ainulaadset infrapunaspektrite analüüsimisel põhinevat metoodikat, millega saab tuvastada puuliigi ja puidu päritolu suure täpsusega k...
Eesti Maaülikooli metsateadlased on juba kolm kümnendit seiranud metsade kasvu ja seisundit kogu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku abil. Ülimalt oluline on säilitada alade mõõtmiste järjepidevus.
Eesti Maaülikooli metsateadlased avaldasid uue Eesti metsade juurdekasvu ennustava mudeli, mis vana mudeliga võrreldes näitab üldjuhul metsade kiiremat kasvu. Uut juurdekasvumudelit saab rakendada igapäevases metsanduspraktikas.
Riigimetsa kohta operatiivselt andmeid koondavalt platvormilt leiab nüüd jooksva ülevaate ka sellest, kui palju plaanitust on sel aastal juba raiutud.
„Üha enam metsi võetakse kaitse alla ja majandamine nendes lõpeb, inimkonna vajadus puidu järele aga vaid kasvab,“ ütleb metsateadlane Reimo Lutter.
Rahvusvaheline metsanduskongress IUFRO 2024 toimus sel aastal Stockholmis, tuues kokku maailma juhtivad teadlased ja tippspetsialistid.
Kiiremad on jõudnud juba talveks küttepuud varuda, aga veel pole hilja seda teha. Et halgusid oleks mugav kätte saada, tuleb need laduda riita õigesti.
Põllumaadele kasvama hakanud metsade alustaimestus asenduvad põllutaimed aegamööda metsale omaste taimedega. Värske kodumaine uuring näitas, et viljakate parasniiskete muldadega endistel põllumaadel sirguvates loodusliku tekkega ja istutatud kaasikutes areneb alustaimestik sarnaselt.
Robiinia on üks nii-öelda mitme otsaga puu. Ilus ja kiire kasvuga, aga kipub liialt laiuma. Pole võimatu, et varsti ka Eestis.
Statistilise metsainventuuri (SMI) metoodilise arendamise käigus jõudsid teadlased järeldusele, et SMI aluseks olevaid proovitükkide kasvu- ja mahumudeleid tuleks regulaarselt uuendada, optimaalne oleks seda teha iga kuue aasta tagant.
Vanade puude juured võtavad lähedal tärkavatelt noortelt puudelt kasvujõu. Rootslaste uuring näitas, et männiseemikud kasvasid kõige paremini lageraie alal, kõige viletsamalt aga vana metsa all.
Metsandustegelased said kaante vahele
METSALEHTIlmunud on biograafiline leksikon „Eesti metsandustegelased 1918–1944“, mille autor on metsandusloolane Toivo Meikar. Raamat koondab viidatud perioodil aktiivselt tegutsenud 744 metsandustegelase lühielulood ja valdavas osas ka portreefotod.
Võõramaised kuused Jäärja metsas
METSALEHTSuurem võõrokaspuuliikide katsetamine metsamajanduslikku huvi silmas pidades on nüüdseks jäänud aastakümnete taha. Sellegipoolest on toonased proovikultuurid ütlemata huvitavad dendroloogilises mõttes.
Kuivendatud turbamullal kasvav metsaökosüsteem neelab aastas rohkem süsinikku, kui seda eritab. Kuivendamata soos on aga ökosüsteemist väljuvad ja sinna sisenevad süsinikuvood ligikaudu võrdsed.
Kuigi euroopa nulud võivad mandril probleemideta sirguda aastakümneid, teevad harva sekka sattuvad tigedad talved neile ikka ära. Saartel, eeskätt Hiiumaal on nad aga naturaliseerumas.
Siirdesoo kuivendamine ei vähendanud poole sajandi jooksul turba süsiniku tagavara, puudesse seotud süsiniku hulk aga kasvas märkimisväärselt. Suurem süsinikusidumine kuivendatud metsades aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, leiavad Läti teadlased.
Kuumalaine mõju metsade süsiniku sidumise võimele sõltub metsa liigilisest koosseisust ja mullast, põuda taluvad paremini männikud.
Oleme riigina võtnud suuna, et igasugune majandamine, sh metsade majandamine peab mahtuma looduse piiridesse. Seda põhimõtet järgides võiks me metsatöödel võtta eesmärgiks nn ökosaarte säilitamise. Miks mitte rajada need hundipuude ümber.
Vaadates rohkem kui sajandi vanuseid valgeid mände, võib ehk nii mõnelgi pähe torgata, et vaat see oleks üks väärt metsapuu.
Maaülikooli teadlaste ja ettevõtete koostöös antakse puiduväärindamisele ja metsakasvatamisele uus hoog (2)
Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut on seadnud eesmärgiks suurendada koostööd ettevõtetega. Muuhulgas võeti selleks tööle endine keskkonnaministeeriumi metsanduse asekantsleri Marku Lamp.
Harvesterisimulaatori ja metsa digitaalse kaksiku kombinatsioon loob täiesti uut tüüpi õpikeskkonna, ütleb Helsinki ülikooli professor Jori Uusitalo.
Mineraalmullal kasvav noor kaasik jäi aasta pärast valgustusraiet süsiniku sidujaks, soomullal muutus aga süsiniku heitjaks.
Kuigi kodumaal visa ja vastupidav, on harilik lõunapöök meil siiski võrdlemisi pirtsakas. Palgipuid neist siin ei tule, ehkki see liik on võimeline saavutama paarikümnemeetrise kõrguse.
Püsimetsandus on väljakutse eelkõige süsiniku sidumisele (1)
METSALEHT | Konverents Metsateaduselt praktikale 2023„Metsaga ei ole Eestis probleemi, mets võtab heal meelel sisse koha seal, kus me seda lubame,“ tõdes Eesti Maaülikooli rektor professor Ülle Jaakma. „Vaidlused on selle ümber, millised metsa aspektid esiplaanile seada.“
Keskkonnaagentuuris on valmimas jäjekordne kasvuhoonegaaside prognoos. Vahepeal justkui heite poolele kukkunud metsamaa on graafikus taas sidumise poolel.
Värske uuring tõestab erinevusi arukase ja sookase biomassi jagunemises puu eri osade vahel. Arukaasikutes on suurem tüvemassi, sookaasikutes okste, lehtede ja juurte osakaal. Tüvepuidu tihedus kahel võrreldud kaseliigil ei erine.
Kliima soojenemisega seoses on Eesti võimalike tulevikupuude seas mainitud ka pööki.