Senimaani arvati, et segametsades kasvavad puud suuremaks kiiremini kui üheliigilistes puistutes. Värske uuring näitab, et viljakal põllumaal ületavad puhtkuusikud tootlikkuselt nii kaasikuid kui ka segametsi. Segametsadel on siiski omad eelised.

Jürgen Aosaar

Vanamehe- ja lapsesuu ei valetavat, ütleb legendaarne metsateadlane Eino Laas, kellel seljataga kaks ja pool tuhat raamatulehekülge puudest ja metsast. „Kas meil on osavaid majaehitajaid, kes ehitaksid hooned sarapuust ja kuslapuust, kui palgipuid napib?“ küsib ta.

Eino Laas

Kuidas kiiresti ja täpselt selgitada, kas troopikast pärinev puit on ebaseaduslik? Või mis puuliigiga on üleüldse tegu? Eesti Maaülikooli teadur Kaido Siimon arendab ainulaadset infrapunaspektrite analüüsimisel põhinevat metoodikat, millega saab tuvastada puuliigi ja puidu päritolu suure täpsusega k...

Jürgen Aosaar

Eesti Maaülikooli metsateadlased on juba kolm kümnendit seiranud metsade kasvu ja seisundit kogu Eestit katva püsiproovitükkide võrgustiku abil. Ülimalt oluline on säilitada alade mõõtmiste järjepidevus.

Jürgen Aosaar

Põllumaadele kasvama hakanud metsade alustaimestus asenduvad põllutaimed aegamööda metsale omaste taimedega. Värske kodumaine uuring näitas, et viljakate parasniiskete muldadega endistel põllumaadel sirguvates loodusliku tekkega ja istutatud kaasikutes areneb alustaimestik sarnaselt.

Jürgen Aosaar

Statistilise metsainventuuri (SMI) metoodilise arendamise käigus jõudsid teadlased järeldusele, et SMI aluseks olevaid proovitükkide kasvu- ja mahumudeleid tuleks regulaarselt uuendada, optimaalne oleks seda teha iga kuue aasta tagant.

Ain Alvela

Ilmunud on biograafiline leksikon „Eesti metsandustegelased 1918–1944“, mille autor on metsandusloolane Toivo Meikar. Raamat koondab viidatud perioodil aktiivselt tegutsenud 744 metsandustegelase lühielulood ja valdavas osas ka portreefotod.

Mari Kartau

Suurem võõrokaspuuliikide katsetamine metsamajanduslikku huvi silmas pidades on nüüdseks jäänud aastakümnete taha. Sellegipoolest on toonased proovikultuurid ütlemata huvitavad dendroloogilises mõttes.

Tapio Vares

Kuigi euroopa nulud võivad mandril probleemideta sirguda aastakümneid, teevad harva sekka sattuvad tigedad talved neile ikka ära. Saartel, eeskätt Hiiumaal on nad aga naturaliseerumas.

Tapio Vares

Siirdesoo kuivendamine ei vähendanud poole sajandi jooksul turba süsiniku tagavara, puudesse seotud süsiniku hulk aga kasvas märkimisväärselt. Suurem süsinikusidumine kuivendatud metsades aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, leiavad Läti teadlased.

Jürgen Aosaar

Oleme riigina võtnud suuna, et igasugune majandamine, sh metsade majandamine peab mahtuma looduse piiridesse. Seda põhimõtet järgides võiks me metsatöödel võtta eesmärgiks nn ökosaarte säilitamise. Miks mitte rajada need hundipuude ümber.

Gunnar Reinapu
Püsimetsandus on väljakutse eelkõige süsiniku sidumisele (1)
METSALEHT | Konverents Metsateaduselt praktikale 2023

„Metsaga ei ole Eestis probleemi, mets võtab heal meelel sisse koha seal, kus me seda lubame,“ tõdes Eesti Maaülikooli rektor professor Ülle Jaakma. „Vaidlused on selle ümber, millised metsa aspektid esiplaanile seada.“

Mari Kartau

Värske uuring tõestab erinevusi arukase ja sookase biomassi jagunemises puu eri osade vahel. Arukaasikutes on suurem tüvemassi, sookaasikutes okste, lehtede ja juurte osakaal. Tüvepuidu tihedus kahel võrreldud kaseliigil ei erine.

Jürgen Aosaar