Võõramaised kuused Jäärja metsas
METSALEHTSuurem võõrokaspuuliikide katsetamine metsamajanduslikku huvi silmas pidades on nüüdseks jäänud aastakümnete taha. Sellegipoolest on toonased proovikultuurid ütlemata huvitavad dendroloogilises mõttes.
Kuivendatud turbamullal kasvav metsaökosüsteem neelab aastas rohkem süsinikku, kui seda eritab. Kuivendamata soos on aga ökosüsteemist väljuvad ja sinna sisenevad süsinikuvood ligikaudu võrdsed.
Kuigi euroopa nulud võivad mandril probleemideta sirguda aastakümneid, teevad harva sekka sattuvad tigedad talved neile ikka ära. Saartel, eeskätt Hiiumaal on nad aga naturaliseerumas.
Siirdesoo kuivendamine ei vähendanud poole sajandi jooksul turba süsiniku tagavara, puudesse seotud süsiniku hulk aga kasvas märkimisväärselt. Suurem süsinikusidumine kuivendatud metsades aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, leiavad Läti teadlased.
Kuumalaine mõju metsade süsiniku sidumise võimele sõltub metsa liigilisest koosseisust ja mullast, põuda taluvad paremini männikud.
Võiks arvata, et üheks tulevikupuuks võiks Eestis saada sitka kuusk (Picea sitchensis). Tõsi, vaadates, kuidas käib meie omamaiste üraskitest räsitud kuusikute käsi, siis ega selles ka ülearu kindel olla saa.
Kas tead, et tõenäoliselt istutati praegu maha pandav parketipuit esimese vabariigi alguses või isegi varem?
Maaülikooli teadlaste ja ettevõtete koostöös antakse puiduväärindamisele ja metsakasvatamisele uus hoog (2)
Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut on seadnud eesmärgiks suurendada koostööd ettevõtetega. Muuhulgas võeti selleks tööle endine keskkonnaministeeriumi metsanduse asekantsleri Marku Lamp.
Harvesterisimulaatori ja metsa digitaalse kaksiku kombinatsioon loob täiesti uut tüüpi õpikeskkonna, ütleb Helsinki ülikooli professor Jori Uusitalo.
Mineraalmullal kasvav noor kaasik jäi aasta pärast valgustusraiet süsiniku sidujaks, soomullal muutus aga süsiniku heitjaks.
Kuigi kodumaal visa ja vastupidav, on harilik lõunapöök meil siiski võrdlemisi pirtsakas. Palgipuid neist siin ei tule, ehkki see liik on võimeline saavutama paarikümnemeetrise kõrguse.
Püsimetsandus on väljakutse eelkõige süsiniku sidumisele (1)
METSALEHT | Konverents Metsateaduselt praktikale 2023„Metsaga ei ole Eestis probleemi, mets võtab heal meelel sisse koha seal, kus me seda lubame,“ tõdes Eesti Maaülikooli rektor professor Ülle Jaakma. „Vaidlused on selle ümber, millised metsa aspektid esiplaanile seada.“
Keskkonnaagentuuris on valmimas jäjekordne kasvuhoonegaaside prognoos. Vahepeal justkui heite poolele kukkunud metsamaa on graafikus taas sidumise poolel.
INTERVJUU METSATEADLASEGA | Eestis on aeg lõpetada metsade majandamise ja looduskaitse vastandamine (61)
Irooniliselt on Eestis kombeks võtta kaitse alla inimese loodud metsi
Spetsialistid on ühel nõul, et puid murduks linnades palju vähem, kui neid korralikult hooldada. Tihtipeale ei pääse ka suuremahulisest puude mahavõtmisest.
Sain hiljuti koos taluga päranduseks ka kaheksa hektarit metsa. Alaliselt ma selles talus veel ei ela, ka ei ole jõudnud maa ja metsaga suurt majandada.
Metsamullad saavad Euroopa kaitse
METSALEHTMe oleme harjunud kuulma nii metsa- kui kliimapoliitikast, keskkonnapoliitikast laiemalt, kuid uudne on selline küsimuse asetus mulla puhul.
Viimastel kümnenditel on taimede kasvuperiood Eestis tublisti pikenenud. Üha vähem esineb väga külmi ning rohkem väga sooje päevi. Pikem aastane kasvuaeg mõjutab metsade kasvu mitmeti.
PUIDUKAHJUR* Igal aastal korraldab keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida. Nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.
Kliimamuutus toob kaasa põudade sagenemise ja tugevnemise, üha karmimad põuad võivad aga liiga teha meil ja Euroopas enim levinud ja metsanduslikult olulisimatele okaspuuliikidele – harilikule männile ja harilikule kuusele.
Eemalt vaadates tunduvad kõik vihmajopis ja korvi või ämbriga seenelised metsa all sarnased, kuid tegelikkus võib teid üllatada. Mõni ei tea seentest tegelikult midagi, teine oskab silma järgi eoste kuju paika panna.
Soomes on teadlased välja töötanud täiesti uudse e-naha, mille kasutusvõimalused on alates südameuuringutest lõpetades laiatarbeelektroonikani. Varem ühekordselt kasutatud elektroode saab nüüd materjalina taaskasutada või komposteerida.
Tormi murtud puud on kerge saak üraskitele – just seal saavad sageli kahjustused alguse. Maaülikooli teadlased uurisid, mis juhtub edasi.
Raiemaht kasvas 2022. aastal 10,9 miljonilt kuupmeetrilt 11,4 miljonile kuupmeetrile, selgus keskkonnaagentuuri metsainventuurist.
Maapinna ettevalmistus, puude istutamine ning valgustusraie tagavad looduslikult uuenenud ja hooldamata puistutega võrreldes suurema puidu juurdekasvu ja tagavaraga puistud.
Professor ja arstiteadlane Aili Paju soovitab tervise turgutamiseks „metsa apteeki“ külastada: praegu on kõige ilusam aeg!
Kuidas ravimtaimi koguda ja kuivatada?„Tänapäeva kiires, stressirohkes elus, kus paljud viirused kipuvad kimbutama, pole vaja alati apteeki tormata. Tervist tugevdavaid ja väärt raviomadustega taimi on looduslikus „metsa apteegis“ küllaga,“ kirjutab loodusravi ekspert Aili Paju oma äsjailmunud raamatus „Apteek metsas“.
Latitude59 idufirmade konkursil võistleva ÄIO Techi asutaja loodab, et suudetakse konkursil eristuda asutajate profiili poolest — nimelt on firma asutajateks teadlased, mis tähendab, et teaduse abil on võimalik päriselu probleeme lahendada.
Euroopa männikute tervist ohustab pruunvöötaud. Eestis on nakatumiskoldeid nii mandril kui saartel (6)
METSALEHTEuroopa männikuid ohustab üha laieneva levikuga invasiivne okkahaigus pruunvöötaud. Haigus põhjustab okaste varisemist ning halvemal juhul puu surma. Praeguseks on haigust leitud enamikust Euroopa riikidest.
Kuusk sai margile (1)
METSALEHTAprilli keskel esitleti Tallinna Botaanikaaias Eesti Posti metsapuude margiseeria uut postmarki harilikust kuusest.
Rohepöörde pioneerid pole euroametnikud, vaid loodus ise. Tõeline rohepööre sai me planeedil teoks juba 2,5 miljardit aastat tagasi. Kes seda tegid ja kuidas nende kingitust nüüdses pöördes ära kasutada?
