Metsamullad saavad Euroopa kaitse
METSALEHTMe oleme harjunud kuulma nii metsa- kui kliimapoliitikast, keskkonnapoliitikast laiemalt, kuid uudne on selline küsimuse asetus mulla puhul.
Viimastel kümnenditel on taimede kasvuperiood Eestis tublisti pikenenud. Üha vähem esineb väga külmi ning rohkem väga sooje päevi. Pikem aastane kasvuaeg mõjutab metsade kasvu mitmeti.
PUIDUKAHJUR* Igal aastal korraldab keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida. Nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.
Kliimamuutus toob kaasa põudade sagenemise ja tugevnemise, üha karmimad põuad võivad aga liiga teha meil ja Euroopas enim levinud ja metsanduslikult olulisimatele okaspuuliikidele – harilikule männile ja harilikule kuusele.
Eemalt vaadates tunduvad kõik vihmajopis ja korvi või ämbriga seenelised metsa all sarnased, kuid tegelikkus võib teid üllatada. Mõni ei tea seentest tegelikult midagi, teine oskab silma järgi eoste kuju paika panna.
Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsamaaga kaetud üle poole (2,33 mln ha) riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31% protsendini. 2022. aasta raiemaht ulatus eksperdihinnangu järgi 11,4 miljoni m3-ni. Riigimetsas püsis raiemaht eelmise aasta tasemel.
Tormi murtud puud on kerge saak üraskitele – just seal saavad sageli kahjustused alguse. Maaülikooli teadlased uurisid, mis juhtub edasi.
Raiemaht kasvas 2022. aastal 10,9 miljonilt kuupmeetrilt 11,4 miljonile kuupmeetrile, selgus keskkonnaagentuuri metsainventuurist.
Maapinna ettevalmistus, puude istutamine ning valgustusraie tagavad looduslikult uuenenud ja hooldamata puistutega võrreldes suurema puidu juurdekasvu ja tagavaraga puistud.
Professor ja arstiteadlane Aili Paju soovitab tervise turgutamiseks „metsa apteeki“ külastada: praegu on kõige ilusam aeg!
Kuidas ravimtaimi koguda ja kuivatada?„Tänapäeva kiires, stressirohkes elus, kus paljud viirused kipuvad kimbutama, pole vaja alati apteeki tormata. Tervist tugevdavaid ja väärt raviomadustega taimi on looduslikus „metsa apteegis“ küllaga,“ kirjutab loodusravi ekspert Aili Paju oma äsjailmunud raamatus „Apteek metsas“.
Latitude59 idufirmade konkursil võistleva ÄIO Techi asutaja loodab, et suudetakse konkursil eristuda asutajate profiili poolest — nimelt on firma asutajateks teadlased, mis tähendab, et teaduse abil on võimalik päriselu probleeme lahendada.
Euroopa männikute tervist ohustab pruunvöötaud. Eestis on nakatumiskoldeid nii mandril kui saartel (6)
METSALEHTEuroopa männikuid ohustab üha laieneva levikuga invasiivne okkahaigus pruunvöötaud. Haigus põhjustab okaste varisemist ning halvemal juhul puu surma. Praeguseks on haigust leitud enamikust Euroopa riikidest.
Kuusk sai margile (1)
METSALEHTAprilli keskel esitleti Tallinna Botaanikaaias Eesti Posti metsapuude margiseeria uut postmarki harilikust kuusest.
METSANDUSE AJALUGU | Metsaraiumise kõrgpunkt oli sõja ajal
METSALEHT | RAIETE INTENSIIVSUS EESTIS LÄBI AJA, II osa
Eesti maaülikooli põllumajanduse ja metsanduse erialad kerkisid maailma hinnatuimas kõrgkoolide edetabelis aastaga 30 koha võrra.
Põhjamaades mindi eelmise sajandi keskel valikraietelt üle tänapäevasele metsakasvatusele, mis põhineb lageraiel ja metsa teadlikul uuendamisel. Nüüdseks on tänu sellele puidu juurdekasv ning talletatud süsiniku kogus Soome, Rootsi ja Norra metsades kasvanud 68%.
Tean, et raieõiguse või metsamaterjali müüja ja ostja on kohustatud maksu- ja tolliametile esitama müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta vormikohase teatise. Metsaseaduses (MS § 38, lg 1) on lisaks kirjas, et teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit mets...
Eesti Maaülikool (EMÜ) tahab teada oma jalajälge. Esmasel uurimisel selgus, et ülikoolile kuuluvatel metsadel on jälje asemel... midagi, mis on jäljele vastupidine ehk siis mets seob korralikult süsinikku. Järgmise sammuna arvutatakse teiste maavalduste, hoonete ja majandamise jalajälg.
Peame kliimaeesmärkide täitmiseks Euroopas istutama 3 miljardit puud. Enne on aga vaja välja selgitada selle mõjud elurikkusele ja süsinikuvarudele. Teadusuuringuid kiirekasvulistes metsaistandikes on viimase kahekümne aasta jooksul teinud Eesti Maaülikool.
Tsaariajal raiuti vähe ja kasutati palju lamapuitu isegi ehituses (9)
METSALEHT | RAIETE INTENSIIVSUS EESTIS LÄBI AJA, I osaSageli kasutatakse väljendit „intensiivne metsamajandamine“ selgitamata, mida selle all täpsemalt mõeldakse. Metsateaduses tähendab raiete intensiivsus raiutud puidu hulka metsamaa kohta.
Kas me teame, kui palju meil tegelikult on metsa? Kas raiemahu hinnangud on õiged? Miks mets ei suuda täita talle pandud süsinikueesmärke? Kõigile neile küsimustele annab vastuse metsastatistika. Aga seda vaid juhul, kui mõõtmised-arvutused on õiged.
Isegi teadlaste ja teiste metsaspetsialistide, eriti aga lihtsalt asjaarmastajate vahel peetakse vahel tulisekski paisuvaid vaidlusi nn vana metsa rolli üle rohepöörde kontekstis.
Teaduspreemia pälvinud Veiko Uri teab, kus on metsas süsinik (1)
Vaata ka teiste teaduspreemiate 2023 laureaate!
SUUR LUGU | Kas nüüd raiumine lõppeb? Brasiilia uus juht lubab Maa kopsud kaitse alla võtta (117)
ENNE-NÜÜD vaated maharaiutud metsast
Teadlased: meie metsad on kõvad tegijad olenemata sellest, mida näitab eurobürokraatia (10)
METSALEHTKas Eesti metsad annavad tõesti hoogu planeedi hukkumisele? On selles süüdi üleraie? Metsalehe küsimustele vastavad just neid asju põhjalikult uurinud metsateadlased Veiko Uri ja Allan Sims.
Enamasti kiputakse intensiivset metsamajandamist omistama Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Teaduspõhine käsitlus näitab hoopis, et lageraiete eestvedajad on viimasel kümnendil erametsaomanikud.
Sain päranduseks kinnistu, kus lisaks talumajale ja maale on ka metsa umbes seitse hektarit. Palun selgitage, millist reeglistikku pean täitma, kui tahan osa metsast maha müüa. Milliseid dokumente pean esitama aga siis, kui soovin oma tarbeks metsa raiuda? Kas mul kui uuel omanikul on nüüd metsa hoo...
Metsateadlane Ahto Kangur: ürgmetsas peame arvestama majandusmetsast kordades väiksema süsinikusidumisega (4)
Küsimused metsade hetkejuurdekasvust ja raietest tekitavad ühiskonnas viljatuid vaidlusi ning juhivad tähelepanu ära peamiselt - millist metsa me soovime näha Eestis 50 ja 100 aasta pärast? Teadlane selgitab, et nii metsamajandamise kui kaitse erinevad võtted on eesmärgi saavutamise vahendid. Metsad...
Juba kolmsada aastat tagasi muretseti Eestis, et mets saab kohe otsa. Tärkav tööstus neelas nii kütte- kui tarbepuitu. Metsade laastamine lõppes siis, kui leiutati metsakorraldus ning koos sellega lageraie.
Kolmapäeval, 12. oktoobril toimus EPA messi raames Tartus ERM-i teatrisaalis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud konverents „Metsandusfoorum 2022“. Vaata siit, mida räägiti!
Metsade pindala on viimased 80 aastat kasvanud, nii metsastamise kui ise kinnikasvamise tõttu. Metsata metsamaa on suurenenud 27%, metsaga metsamaa 1%.
Keskkonnaministeerium tellis analüüsi, et saada selgust, kas Eesti metsastatistika põhineb õigetel alustel. Tartu Ülikooli teadlaste esialgne hinnang on, et metsastatistika koostamine käib usaldusväärsel meetodil. Teadlased on teinud ka ettepanekuid süsteemi täiustamiseks.
