Eesti Maaülikooli metsateadlased avaldasid uue Eesti metsade juurdekasvu ennustava mudeli, mis vana mudeliga võrreldes näitab üldjuhul metsade kiiremat kasvu. Uut juurdekasvumudelit saab rakendada igapäevases metsanduspraktikas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ei rahasta enam ajakirja Eesti Mets ilmumist ja ka Eesti Loodus hakkab ilmuma vaid kord kvartalis.
Juba 13. sajandil võis Eestis trahvi saada omavolilise metsaraiumise eest. Kasvavad linnad vajasid palju puitu (24)
Riigimetsast raiutud puidu odava müümise ümber sel suvel puhkenud skandaalis polnud midagi iseäralikku. Aegade algusest saadik on eestlastele tundunud, et riigi- ja sageli ka eramets on igaühe oma.
Kuuski mädandava juurepessu vastu saab teise seenega – hiidkoorikuga. Teadlased uurivad, kas Eestist pärit hiidkoorik on sama hea kui seni kasutatud Soome oma.
Viimasel ajal on märgata uut huvi lehise kasvatamise vastu, seda näitab ka uuring erametsaomanike seas. Parim valik on hübriidlehis.
Põllumaadele kasvama hakanud metsade alustaimestus asenduvad põllutaimed aegamööda metsale omaste taimedega. Värske kodumaine uuring näitas, et viljakate parasniiskete muldadega endistel põllumaadel sirguvates loodusliku tekkega ja istutatud kaasikutes areneb alustaimestik sarnaselt.
Robiinia on üks nii-öelda mitme otsaga puu. Ilus ja kiire kasvuga, aga kipub liialt laiuma. Pole võimatu, et varsti ka Eestis.
Statistilise metsainventuuri (SMI) metoodilise arendamise käigus jõudsid teadlased järeldusele, et SMI aluseks olevaid proovitükkide kasvu- ja mahumudeleid tuleks regulaarselt uuendada, optimaalne oleks seda teha iga kuue aasta tagant.
Vanade puude juured võtavad lähedal tärkavatelt noortelt puudelt kasvujõu. Rootslaste uuring näitas, et männiseemikud kasvasid kõige paremini lageraie alal, kõige viletsamalt aga vana metsa all.
Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et metsamaa moodustab endiselt üle poole riigi pindalast. Ka tagavara osas suuri muutusi polnud, juurdekasv on aga kliimamuutuste tõttu langenud.
Vahtra enamusega puistuid öeldakse Eestis olevat vaid napilt üle 20 hektari. Tegelikult võiks vahtrikke olla märksa rohkem.
Turberaieid, sealhulgas aegjärkset raiet peetakse lageraie loodussõbralikumaks alternatiiviks, seni on aegjärkse raie mõju metsa süsinikubilansile vähe uuritud. Värskest teadustööst selgub, et kui esimestel aastatel pärast lageraiet süsinik lendub, siis aegjärkse raiega majandatud metsas võib olla n...
Õpetlik mark tutvustab tamme
METSALEHTAprilli keskel esitleti Tallinna Botaanikaaias Eesti Posti metsapuude margiseeria uusimat postmarki, millel ilutseb meie rahvuspuu harilik tamm. Margil on lisaks kaunile võrale näha ka tammepuidu ilu.
Siirdesoo kuivendamine ei vähendanud poole sajandi jooksul turba süsiniku tagavara, puudesse seotud süsiniku hulk aga kasvas märkimisväärselt. Suurem süsinikusidumine kuivendatud metsades aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, leiavad Läti teadlased.
Kuumalaine mõju metsade süsiniku sidumise võimele sõltub metsa liigilisest koosseisust ja mullast, põuda taluvad paremini männikud.
Oleme riigina võtnud suuna, et igasugune majandamine, sh metsade majandamine peab mahtuma looduse piiridesse. Seda põhimõtet järgides võiks me metsatöödel võtta eesmärgiks nn ökosaarte säilitamise. Miks mitte rajada need hundipuude ümber.
Vaadates rohkem kui sajandi vanuseid valgeid mände, võib ehk nii mõnelgi pähe torgata, et vaat see oleks üks väärt metsapuu.
Täiendav kaitse alla võtmine ja majandamise piiramine Soome metsades vähendab sealsete metsade puidutagavara, võrreldes praegusel viisil metsade majandamise jätkumisega, leidis Minna Räty juhitud Soome teadlasgrupp.
Luua Metsanduskoolis on sündimas uus eriala, mida varem pole Eestis süsteemselt õpetatud – metsaväljaveo autojuhi õppekava. Pidevalt arenev kool õpib ka ise, näiteks virtuaalreaalsuse rakendamist õppes.
Võiks arvata, et üheks tulevikupuuks võiks Eestis saada sitka kuusk (Picea sitchensis). Tõsi, vaadates, kuidas käib meie omamaiste üraskitest räsitud kuusikute käsi, siis ega selles ka ülearu kindel olla saa.
Kas tead, et tõenäoliselt istutati praegu maha pandav parketipuit esimese vabariigi alguses või isegi varem?
Püsimetsandus on väljakutse eelkõige süsiniku sidumisele (1)
METSALEHT | Konverents Metsateaduselt praktikale 2023„Metsaga ei ole Eestis probleemi, mets võtab heal meelel sisse koha seal, kus me seda lubame,“ tõdes Eesti Maaülikooli rektor professor Ülle Jaakma. „Vaidlused on selle ümber, millised metsa aspektid esiplaanile seada.“
Keskkonnaagentuuris on valmimas jäjekordne kasvuhoonegaaside prognoos. Vahepeal justkui heite poolele kukkunud metsamaa on graafikus taas sidumise poolel.
Värske uuring tõestab erinevusi arukase ja sookase biomassi jagunemises puu eri osade vahel. Arukaasikutes on suurem tüvemassi, sookaasikutes okste, lehtede ja juurte osakaal. Tüvepuidu tihedus kahel võrreldud kaseliigil ei erine.
Kliima soojenemisega seoses on Eesti võimalike tulevikupuude seas mainitud ka pööki.
Mädanik ei pruugi lihtsalt puud vaadates silma hakata. Tüves peituvat seenhaigust aitab avastada helitomograaf.
INTERVJUU METSATEADLASEGA | Eestis on aeg lõpetada metsade majandamise ja looduskaitse vastandamine (61)
Irooniliselt on Eestis kombeks võtta kaitse alla inimese loodud metsiSuur osa Eesti metsadest on kas inimese poolt rajatud või tugevalt inimtegevusest mõjutatud ning iroonilisel moel ikka ja jälle leitakse osa neist olevat väärt kaitse alla võtta. Vaieldamatult vajame ka vanu, majandamata ja põlismetsailmelisi puistuid, aga neid kahte ei peaks vastandama - mõlemal on...
Spetsialistid on ühel nõul, et puid murduks linnades palju vähem, kui neid korralikult hooldada. Tihtipeale ei pääse ka suuremahulisest puude mahavõtmisest.
Sain hiljuti koos taluga päranduseks ka kaheksa hektarit metsa. Alaliselt ma selles talus veel ei ela, ka ei ole jõudnud maa ja metsaga suurt majandada.
