Põllumaadele kasvama hakanud metsade alustaimestus asenduvad põllutaimed aegamööda metsale omaste taimedega. Värske kodumaine uuring näitas, et viljakate parasniiskete muldadega endistel põllumaadel sirguvates loodusliku tekkega ja istutatud kaasikutes areneb alustaimestik sarnaselt.
Robiinia on üks nii-öelda mitme otsaga puu. Ilus ja kiire kasvuga, aga kipub liialt laiuma. Pole võimatu, et varsti ka Eestis.
Statistilise metsainventuuri (SMI) metoodilise arendamise käigus jõudsid teadlased järeldusele, et SMI aluseks olevaid proovitükkide kasvu- ja mahumudeleid tuleks regulaarselt uuendada, optimaalne oleks seda teha iga kuue aasta tagant.
Vanade puude juured võtavad lähedal tärkavatelt noortelt puudelt kasvujõu. Rootslaste uuring näitas, et männiseemikud kasvasid kõige paremini lageraie alal, kõige viletsamalt aga vana metsa all.
Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et metsamaa moodustab endiselt üle poole riigi pindalast. Ka tagavara osas suuri muutusi polnud, juurdekasv on aga kliimamuutuste tõttu langenud.
Suurem võõrokaspuuliikide katsetamine metsamajanduslikku huvi silmas pidades on nüüdseks jäänud aastakümnete taha. Sellegipoolest on toonased proovikultuurid ütlemata huvitavad dendroloogilises mõttes.
Kuivendatud turbamullal kasvav metsaökosüsteem neelab aastas rohkem süsinikku, kui seda eritab. Kuivendamata soos on aga ökosüsteemist väljuvad ja sinna sisenevad süsinikuvood ligikaudu võrdsed.
Kuigi euroopa nulud võivad mandril probleemideta sirguda aastakümneid, teevad harva sekka sattuvad tigedad talved neile ikka ära. Saartel, eeskätt Hiiumaal on nad aga naturaliseerumas.
Siirdesoo kuivendamine ei vähendanud poole sajandi jooksul turba süsiniku tagavara, puudesse seotud süsiniku hulk aga kasvas märkimisväärselt. Suurem süsinikusidumine kuivendatud metsades aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, leiavad Läti teadlased.
Kuumalaine mõju metsade süsiniku sidumise võimele sõltub metsa liigilisest koosseisust ja mullast, põuda taluvad paremini männikud.
Oleme riigina võtnud suuna, et igasugune majandamine, sh metsade majandamine peab mahtuma looduse piiridesse. Seda põhimõtet järgides võiks me metsatöödel võtta eesmärgiks nn ökosaarte säilitamise. Miks mitte rajada need hundipuude ümber.
Vaadates rohkem kui sajandi vanuseid valgeid mände, võib ehk nii mõnelgi pähe torgata, et vaat see oleks üks väärt metsapuu.
Täiendav kaitse alla võtmine ja majandamise piiramine Soome metsades vähendab sealsete metsade puidutagavara, võrreldes praegusel viisil metsade majandamise jätkumisega, leidis Minna Räty juhitud Soome teadlasgrupp.
Harvesterisimulaatori ja metsa digitaalse kaksiku kombinatsioon loob täiesti uut tüüpi õpikeskkonna, ütleb Helsinki ülikooli professor Jori Uusitalo.
Mineraalmullal kasvav noor kaasik jäi aasta pärast valgustusraiet süsiniku sidujaks, soomullal muutus aga süsiniku heitjaks.
Kuigi kodumaal visa ja vastupidav, on harilik lõunapöök meil siiski võrdlemisi pirtsakas. Palgipuid neist siin ei tule, ehkki see liik on võimeline saavutama paarikümnemeetrise kõrguse.
„Metsaga ei ole Eestis probleemi, mets võtab heal meelel sisse koha seal, kus me seda lubame,“ tõdes Eesti Maaülikooli rektor professor Ülle Jaakma. „Vaidlused on selle ümber, millised metsa aspektid esiplaanile seada.“
Keskkonnaagentuuris on valmimas jäjekordne kasvuhoonegaaside prognoos. Vahepeal justkui heite poolele kukkunud metsamaa on graafikus taas sidumise poolel.
Värske uuring tõestab erinevusi arukase ja sookase biomassi jagunemises puu eri osade vahel. Arukaasikutes on suurem tüvemassi, sookaasikutes okste, lehtede ja juurte osakaal. Tüvepuidu tihedus kahel võrreldud kaseliigil ei erine.
Kliima soojenemisega seoses on Eesti võimalike tulevikupuude seas mainitud ka pööki.
Mädanik ei pruugi lihtsalt puud vaadates silma hakata. Tüves peituvat seenhaigust aitab avastada helitomograaf.
Viimastel kümnenditel on taimede kasvuperiood Eestis tublisti pikenenud. Üha vähem esineb väga külmi ning rohkem väga sooje päevi. Pikem aastane kasvuaeg mõjutab metsade kasvu mitmeti.
PUIDUKAHJUR* Igal aastal korraldab keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida. Nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.
Kliimamuutus toob kaasa põudade sagenemise ja tugevnemise, üha karmimad põuad võivad aga liiga teha meil ja Euroopas enim levinud ja metsanduslikult olulisimatele okaspuuliikidele – harilikule männile ja harilikule kuusele.
Eemalt vaadates tunduvad kõik vihmajopis ja korvi või ämbriga seenelised metsa all sarnased, kuid tegelikkus võib teid üllatada. Mõni ei tea seentest tegelikult midagi, teine oskab silma järgi eoste kuju paika panna.
Soomes on teadlased välja töötanud täiesti uudse e-naha, mille kasutusvõimalused on alates südameuuringutest lõpetades laiatarbeelektroonikani. Varem ühekordselt kasutatud elektroode saab nüüd materjalina taaskasutada või komposteerida.
Väiksem vanade puude arv ning maapinna ettevalmistus tagavad aegjärgse raiega majandatud männikutes loodusliku uuenduse suurema arvukuse ning kõrgema kasvu.
Läbi sajandite on metsaomanik olnud see, kes otsustab, kui palju, kuidas ja kellel oli luba raiuda. Põhjuseid, miks raieid piirata, on olnud aga mitmeid.
Paremad metsaandmed, pildid sauna, puidu taaskasutamine ja parimad seemnepuud – need on sel aastal premeeritud metsa- ja puiduhariduse lõputööd.
