Vastuses arutleb Jõerüüt selle üle, kuidas elu meile üldse valikuid ette seab, kuid toob välja ka huvitava seiga minevikust. „Minu esimene teadlik mälestus on kahe ja poolesena Kivimäe kortermaja õuelt,“ räägib ta. „Mängisin seal ühe üsna imeliku asjana ning sain alles nüüd aru, millega tegemist oli. Ukraina sõja taustal on hakanud mälu teisiti tööle, sest kogu maailm on hakanud teisiti tööle. On täiesti võimatu kirjeldada, kuidas inimese mälust hakkavad faktid esile kerkima ... ühtäkki sain aru, et minu esimene mänguasi oli kergekuulipilduja harkjalg. (Muheledes.) Ja kui inimesega nii juhtub, siis polegi ehk väga imestada, et temast võib saada edasises elu kaitseminister.“

„Oled kasutanund kujundit „Ajuloputatud inimeste ja küpsete inimeste kokkupõrge“. Mida täna selle kohta ütleksid,“ uurib Tammsalu.

„Ma ei tea, mida sa siin kommentaariks juurde ootad, aga see olukord on ajaga aina hullemaks läinud. Me ei saa ju praegu kuskil jätta rääkimata sõjast. Peaaegu kõik on ära öeldud Venemaa ja venelaste kohta ning käituvad täiesti skisofreeniliselt. David Vseviov on selle kõik väga ilusti konkreetsete näidetega lahti seletanud,“ sõnab Jõerüüt. „Kogu see ajuloputatud seltskond täiesti košmaarse sõja taga... Kuidas üldse kirjeldada olukorda, kus näidatakse emakesi, kelle poeg on surma saanud ja kes saavad riigilt kingiks kasuka? See on košmaarne. Kremli ülemkiht peseb teiste ajusid ega märka, et on seda juba endaga ka teinud.“

Kuula täispikkuses: