Margus Mikomägi: kibestunud vanainimesi iseloomustab teatud fanatism – oma tõe ainuõigeks pidamine

Küsimuste küsimus on: kui kibestumisest mõelda, kuidas kasvatada endas uut lootust?

Kaja Kallas kasutas hiljuti Andrus Ansipi kriitikale vastates sõnapaari „kibestunud vanainimene“. Olen oma elus näinud nii kibestunud vanamehi kui ka noormehi. Ma ei taha olla kibestunud vanamees ega selleks ka muutuda. See pole üldse kerge.

Naistega on minu arvates pisut teistmoodi. Olen mõelnud, et siin on mängus emaks olemine ja ema arusaam. Ema enamasti armastab kurjategijakski pööranud poega. Isa on kuni oma surmani kibestunud, et poeg ei tahtnud tema elutööd jätkata. Kas Siim Kallas on vähem kibestunud vanamees kui Andrus Ansip? Kui nii, siis miks?