Kehtiva seaduse kohaselt võib pensionifondi vara investeerida väärtpaberitesse, nagu aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondi osakud või aktsiad, tuletisinstrumendid jms, krediidiasutuste hoiustesse, kinnisvarasse ja väärismetallidesse ning anda pensionifondi arvel laenu.

Muudatuste tulemusel tekib juurde võimalus investeerida kuni 10% fondi varast ka muudesse pensionifondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse. See annab fondivalitsejatele lisapaindlikkust ja võimaldab vajadusel kiiremini pakkuda pensionikogujatele uusi investeerimisvõimalusi.

Teise pensionisamba pärimine muutub lihtsamaks

Eelnõu kohaselt lihtsustub teise samba pärimise korral vara kandmine pärija teise samba fondi. Kuigi rohkem eelistatakse pärimisel sambast raha välja võtta, on vaikselt hakanud kasvama ka päritud vara ülevõtmine pärija teise sambasse. Praegu tuleb selleks võtta päritud vara oma pensionikontole ja seejärel teha eraldi avaldus selle suunamiseks oma pensionifondi.

Kui pärija soovib päritud vara viia oma pensionifondi, pole edaspidi selleks enam eraldi avaldust vaja esitada. Soovides valida mõne muu pensionifondi osakuid, eeldab see jätkuvalt eraldiseisvat pensionifondi osakute vahetustehingut.

Kui pärija makse laekub pensioni investeerimiskontole, saab pärija eelnõu kohaselt valida, et päritud pensionifondi osakud kohe tagasi võetaks ja vastav summa tema pensioni investeerimiskontole laekuks.

Samuti säilib võimalus võtta päritud pensionifondi osakud pärija pensionikontole või vastav summa välja võtta.

Kolmandas sambas võimaldatakse osalist vahetamist ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute puhul. Kui praegu tuleb vahetamiseks kindlustusleping üles öelda, siis edaspidi võib lepingut ka muuta ja vaid osa kogutud rahast teise kindlustuslepingusse või vabatahtlikku pensionifondi kanda. Seni on osaline vahetamine olnud võimalik vaid pensionifondis raha kogudes.

Eelnõu jõustub üldises korras, erandiks on teise samba pärimist puudutavad sätted, mis jõustuvad 2025. aastast.