„Varesed juba sõid teda.“ Mida teha olukorras, kus talunik on jätnud loomad hooletusse ja nälga?

Põllumajandusloomade väärkohtlemine ei ole Eestis midagi uut. Unustusse vajunud maapiirkondades võib siiani leida väikeseid talusid, kus loomakaitseseadusi ei tunta ja loomi peetakse ebasobivates või lausa õudsetes tingimustes. Tihti ei ole loomadele võimaldatud ligipääsu ei toidule, veele ega ka arstiabile. Kuidas peaks sellises olukorras käituma inimene, kellele tundub, et talunik väärkohtleb oma loomi?

Maalehe poole pöördus murelik lugeja, kes märkas jaanuarikuus, et tema naabruskonnas asuva talu põllul on juba mitu päeva lebanud veis, kes on ülejäänud karjast maha jäänud. Paistis, et looma tervisega ei ole kõik korras. „Ta ei võtnud jalgu alla ja keha oli maa külge jäätunud. Lisaks oli ta kõhn ja kaetud väikeste haavadega. Varesed juba nokkisid teda,“ kirjutas mures kodanik.

Kui ta uuris talunikult looma olukorra kohta, sai ta vastuseks, et see ei ole tema asi, mida too oma loomadega teeb. Kui inimene vihjas, et kavatseb asjast teatada võimuorganeid, väitis talunik, et siis on sellel ka tagajärjed. „Tundus, nagu vihjaks ta mingisugusele kättemaksule. Järgmisel päeval oli loom sealt igatahes mingi sõiduriistaga minema viidud ja talunik keeldus lähemalt kommenteerimast, mis veisest edasi sai. Endal jäi aga süda kripeldama, sest linnainimesena ei olnud ma kindel, kas loom vajab abi ja kas oleksin pidanud sekkuma,“ lisas Maalehe poole pöördunud inimene.