Mari Kartau: ametnik arvutab, jumal naerab
(2)Samal ajal kui enamus jälgib pingeliselt ettevalmistusi Eurovisiooniks, on olemas vähemus, kes hoiab kätt Euroopa Liidu kliimaeesmärkide pulsil.
Kliimameetmete pokker ei saa paraku kunagi üldrahvalikuks meelelahutuseks, kuna mängureeglid on liiga keerulised. ELi eri instantsides on arutlusel mitmesugused eesmärgid erinevateks perioodideks, seda kõike jälgida suudavad väga vähesed.
Näiteks on plaanis alates 2031. aastast ühendada LULUCF ja põllumajandussektor ühiseks AFOLU sektoriks, mis, kui ma õieti aru sain, tähendab mh seda, et metsandus peab ära katma ka põllumajanduse praegu veel jagatud jõupingutuste sektoris olevad, s.t mitte otseselt maakasutusest tulevad emissioonid.
Looduses, sh maas ja metsas, käib ringi üks ja sama süsinik, juurde seda kusagilt ei tule ja ära ka ei kao. Olenemata sellest, kuidas me seda süsinikku kokku arvutame, millise sektori eesmärkidesse paigutame või kui ambitsioonikaid eesmärke seame.
Milleks siis kogu see keeruline bürokraatia?
Kui küsisin seda meie ametnikelt, kes asjaga tegelevad, vastasid nad: „See on meie töö.“
Kas ei võiks selle asemel teha mõnd normaalset tööd, näiteks lapsi õpetada, maja ehitada või puid istutada?
