Näiteks on plaanis alates 2031. aastast ühendada LULUCF ja põllumajandussektor ühiseks AFOLU sektoriks, mis, kui ma õieti aru sain, tähendab mh seda, et metsandus peab ära katma ka põllumajanduse praegu veel jagatud jõupingutuste sektoris olevad, s.t mitte otseselt maakasutusest tulevad emissioonid.

Looduses, sh maas ja metsas, käib ringi üks ja sama süsinik, juurde seda kusagilt ei tule ja ära ka ei kao. Olenemata sellest, kuidas me seda süsinikku kokku arvutame, millise sektori eesmärkidesse paigutame või kui ambitsioonikaid eesmärke seame.

Milleks siis kogu see keeruline bürokraatia?

Kui küsisin seda meie ametnikelt, kes asjaga tegelevad, vastasid nad: „See on meie töö.“

Kas ei võiks selle asemel teha mõnd normaalset tööd, näiteks lapsi õpetada, maja ehitada või puid istutada?