Erukindralmajor Vello Loemaa: ohvitseri karjääri saab kujundada kaitsevägi, mitte mingi kõrvalseisev asutus

Väekoondised, millel on rahuaegne alaline koosseis, ei pea ilmtingimata olema kõrgema ohvitseri alluvuses. Selline lähenemine tähendab, et diviisi ja brigaadi võib juhtida ka kolonel.

Kadunud Märt Tiru selgitas kunagi, et kindraleid on kolme sorti: esimesed, kellel on soosijad (n-ö sündinud kindraliks); teised, kes on end üles töötanud; ja kolmandad, kellel on vedanud. Ennast liigitas ta nende kolmandate hulka. Taasiseseisvunud Eestis on kõrgemaks ohvitseriks tõusnud kolmkümmend ohvitseri ja neid oleks lihtne kümne kaupa kolmeks jagada, kuid las see jääb ebaõnnestunud naljaks.

2012. aastal vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) alusel oli kõrgemate ohvitseride tegevteenistuse piirvanuseks sätestatud 65 aastat (varasemalt 60 aastat). Nüüd on see riikliku pensionikindlustuse seadusega sätestatud vanaduspensioni eaga. Piirvanuses ja ka üle selle on tegevteenistusest lahkunud ainult viis kõrgemat ohvitseri.