Eestil on au kahe nädala pärast võõrustada maailma künnieliiti, kes hakkab Tartumaa põldudel võistlema maailmameistri tiitlile.
Võistlused toimuvad 16. ja 17. augustil Tartumaal. Keskuseks on Eesti Maaülikooli katsekompleksis Rõhul, võistlusplatsid asuvad selle ümbruses.
Tiitlivõistlust Eestis hakati kavandama juba 2019. aastal. Künniselts sõlmis esmased kokkulepped maaomanikega, kutsus partneriks maaülikooli ning võõrustas maailma künniorganisatsiooni peasekretäri Anna Marie McHugh’d, kes meie plaanid heaks kiitis. Suurvõistlused pidid Eestisse jõudma 2022. aastal. Siis tuli aga COVID ning algas sõda. Nii jõuab meie järjekord kätte tänavu.
Mis on künni MM
Kündmise maailmameistrivõistlusi hakati korraldama pärast Teist maailmasõda. Loosungiks sai „Künname rahu heaks“ ning mullaharimises – kvaliteetses künnis – nähti kõige olulisemat alust normaalse elu ülesehitamisele.
Võistluste korraldamiseks loodi maailma künniorganisatsioon (World Ploughing Organization ehk WPO). Riigid, kes oma kündjad võistlema tahtsid saata, organiseerisid künnimeeste ühendused ka omal maal. Nad hakkasid korraldama riiklikke künnivõistlusi, mille võitjad said õiguse osaleda maailmameistrivõistlustel. Tänavu toimuvad 69. kündmise maailmameistrivõistlused.
Praeguseks on WPO-l umbkaudu 30 liiget: paljud Euroopa riigid, USA, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia ning isegi Keenia.
Künni MMil on kaks võistlusklassi: tavaatrade ja pöördatrade klass. Samuti on kaks võistlusala: kõrrekünd ja rohumaakünd. Tulemusi hindab ja võitja selgitab asjatundjatest moodustatud kohtunike kogu. Hinnatakse erinevaid künnielemente – näiteks vao sirgust, künni ühtlikkust, vaopõhja puhtust, otste korrektsust ja paljut muud. Võitja on see, kes saab kõrgeima punktisumma.
Meil korraldab riigisiseseid võistlusi, künnikoolitusi, kohtunike õpetamist jms Eesti Künniselts. See loodi 1990. aasta märtsis ja sellest ajast peale on parimad Eesti künnimehed osalenud maailmameistrivõistlustel. Siiani on Eesti edukaimad künnisportlased olnud Raido Kunila ja Jüri Lai, ent peale on hakanud kasvama uued meistrid.
Kõik detailid tuleb läbi mõelda
Võistlusteks koos harjutamisplatsidega on vaja mitukümmend hektarit rohumaad ning sama palju kõrrepõldu. Kokkulepped maaomanikega – maaülikooliga ning naabruses asuvate viljakasvatajatega – on olemas.
Kui rohumaad on piisavalt, siis kõrrepõlluga on lugu keerukam. Kuna Eestis toimub võistlus augustis, pole kaugeltki kõik taliviljapõllud veel koristatud.
Põlluskeemid valmisid Reimo Ilvese käe all, kes mulluse Eesti meistrivõistluse korraldamisega Säreveres suurepäraselt hakkama sai. Lisaks skeemidele on kokkulepped olemas võistlusplatside piiramiseks vajalikus osas. Juurde oleks vaja vabatahtlikke – platsikohtunikke ja abisid.
Enamik võistlejaid tuleb kohale oma traktori ja adraga, ent igaks juhuks on valmis ka mõned varumasinad. Et olla kindel, et kõik sujub, oleks neid vaja veel. Võistluse ajaks peab korraldaja varuma traktoritele kütuse, seda läheb vaja kümne tonni ringis.
Väga suure töö on teinud maaülikool. Kui meil poleks sellist partnerit, siis me seda võistlust ilmselt korralikult teha ei suudaks.
Traktorite hoidmispaigaks (nn marshalling yard) on Rõhu keskus, kus saab teha ka remonditöid. Kokkulepped remondibusside osas on sõlmitud Dotnuva Balticuga.
Kõik, kes seoses künnivõistlusega Tartusse tulevad, majutatakse maaülikooli torn-ühiselamus. Sõiduks põldudele ja tagasi on bussid, ent majutuskoha juurde luuakse ka autorendi võimalus.
„Väga suure töö on teinud maaülikool. Kui meil poleks sellist partnerit, siis me seda võistlust ilmselt korralikult teha ei suudaks,“ kiitis peamist abilist künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas.
Külaliste- ja kultuuriprogramm
Eesti korraldajad tõstsid võistluspäevade järjekorra ümber. Nii küntakse rohumaad reedel, 16. augustil ja kõrrepõldu laupäeval. Põhjus on selles, et laupäevaks on Rõhule plaanitud ka ulatuslik kultuuri- ja laadaprogramm.
Üks suuremaid üritusi on taluliidu mess „Maa tuleb linna“, mis varem on toimunud Tallinnas. Nüüd tuleb suur talutoidu laat, konkursid ja muud Eesti toitu tutvustavad ettevõtmised Tartumaale.
Plaanis on vanatraktorite künnivõistlus, hobukünni demo, hoburakendispordi ehk kaarikute võistlus, maaülikooli teadlased näitavad oma katsekultuure.
Kui künnivõistlused on 16. ja 17. augustil, siis tegelikult algab MMi külalisprogramm juba nädal varem. Tulijaid oodatakse laupäeval, 10. augustil. Pühapäeval on plaanis suur ühine väljasõit Kurgjale Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi, et sel moel tähistada 150 aasta möödumist Eesti talupoegade esimesest künnivõistlusest.
